saarde ja häädemeeste kihelkonnad - Arheoloogia Tartu Ãlikoolis
saarde ja häädemeeste kihelkonnad - Arheoloogia Tartu Ãlikoolis
saarde ja häädemeeste kihelkonnad - Arheoloogia Tartu Ãlikoolis
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
otstarvet – Veskimägi, Keldrimägi (nr 46) või kohaga seotud sündmusi – Sandiristi kink,<br />
Sandiristi mägi (nr 37).<br />
Kalmistuteadete levik maastikul on üpris tihe. Loomulikult ei peitu iga teate taga kalme,<br />
kuid nagu on näha mõningate kindlalt teadaolevate kalmete puhul, võivad matusepaigad asuda<br />
üksteisele väga lähedal. Näiteks on Savimäe (nr 60) ning Kutsiku (nr 32, 34) kalmed<br />
teiseteisest vaid 400–500 m kaugusel, Savimäe <strong>ja</strong> Rikandi/ Räägu (nr 57, 59) kalmed 1,5 km<br />
kaugusel. Pole välistatud, et nad olid teatud perioodil üheaegselt kasutusel. Teadaolevad<br />
kalmed paiknevad enamasti praeguste või vanadel kaartidel märgitud külasüdamete ning leitud<br />
asulakohtade lähistel. Samas on arvukalt teateid üksiktalude juures asuvate kalmete kohta. On<br />
võimalik, et üksikult, halbade teeoludega kohtades olevad talud omasid igaüks oma<br />
matmispaika mida kasutas vaid üks perekond, või moodustasid kalmete tagamaa ikkagi külad,<br />
millest on praeguseks alles jäänud vaid üksiktalud. Tõenäoline on mõlema variandi esinemine.<br />
Kalmete <strong>ja</strong> teede omavahelisi seoseid vaadeldakse lähemalt kolmandas peatükis.<br />
2.3 Kiriku-<strong>ja</strong> kabelikohad<br />
Saarde esimese, Jäär<strong>ja</strong> mõisa juures asunud kihelkonnakiriku täpset asukohta maastikul<br />
lokaliseeritud ei ole. Teada on vaid ligikaudne suund mõisahoonest ning hämune pilt lagedast<br />
põllust, kus kabel oli asunud (Nugis 1934, 27). Kirik seisis 1613. aastal varemetes, vaid müürid<br />
olid püsti (Bunge 1857, 43). Kirik oli hävitatud 17. sa<strong>ja</strong>ndi alguse Rootsi–Poola sõ<strong>ja</strong>s ning<br />
1640. aastal meenutas see vaid kivihunnikut (ELGR, 298). 1642. aastal ehitati kirik uuesti<br />
samale kohale, seekord puust (ibid.) ning siis olevat see mõisa (Jäär<strong>ja</strong> ehk Saarahof) järgi ka<br />
omale uue nime saanud – Saarde (Pärnumaa, 503). 1684. (op.cit., 503) või 1686. aastal (ELGR,<br />
298) viidi kihelkonnakirik üle 10 km põh<strong>ja</strong> poole Kilingi mõisa maale, kus ta praegugi seisab.<br />
Vana kiriku vundamendi kivid olevat mõisnik lasknud millalgi 19. sa<strong>ja</strong>ndi teisel poolel maa<br />
seest väl<strong>ja</strong> lõhkuda nii et juba esimese Eesti vabariigi a<strong>ja</strong>l oli kirikuasemel näha vaid kiviprügi<br />
<strong>ja</strong> tellisetükke (Nugis 1934, 27). Praeguseks on sealt üle käinud ka nõukogudeaegne<br />
maaparandus. Suure tõenäosusega asus kiriku juures ka kalmistu, mille kohta lähemad teated<br />
küll puuduvad. Kiriku <strong>ja</strong> Kalmude mäe (nr 19) vahelisi suhteid on eespool juba lahatud.<br />
Kirikaed tekkis ka uue kiriku juurde ning püsis seal 1773. aastani (ibid.), mil keelati<br />
kirikaedadesse matmine.<br />
Kabelite näol on tegemist tõenäoliselt katolikua<strong>ja</strong>st pärinevate väikeste ehitiste või<br />
muude ra<strong>ja</strong>tistega, mis ra<strong>ja</strong>ti külakalmetele või veidi eemale (Valk 2001, 24). Piirkonnast on<br />
26
Change language