saarde ja häädemeeste kihelkonnad - Arheoloogia Tartu Ãlikoolis
saarde ja häädemeeste kihelkonnad - Arheoloogia Tartu Ãlikoolis
saarde ja häädemeeste kihelkonnad - Arheoloogia Tartu Ãlikoolis
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
teha. Põletusmatustele võib viidata põlenud luude (nr 46 Muhu külas) ning söe <strong>ja</strong> tuha leidmine<br />
kalmistult (nr 15 Aru; 32 Kutsiku; 63 Võllastemäe; 65 Soobiku; 79 Vasu kalmest), kuigi<br />
viimased võisid kalmistutesse sattuda ka, kui talvel haua kaevamisel tule abil maad sulatati 10 .<br />
Põletusmatuse esinemine keska<strong>ja</strong>l on märgiks ristiusueelsete kommete püsimisest (Valk 1993,<br />
11), mis, arvestades käsitletava piirkonna perifeersust, võisid seal eriti kaua säilida.<br />
Üpris palju esineb kalmete kohta katkupärimust, vähem sõ<strong>ja</strong>- või näl<strong>ja</strong>pärimust. Samas ei<br />
tähenda jutt, et kalmesse maeti katku <strong>ja</strong> näl<strong>ja</strong> a<strong>ja</strong>l (nr 22 Kaassaare talu; 41 Lülle talu; 44 Metsa<br />
talu; 45 Mikunõmme talu; 51 Peedu talu; 61 Sel<strong>ja</strong> talu; 77 Vanatoa mäe; 83 Väikseküla<br />
kalmes) alati seda, et kalmistu dateerub 17. sa<strong>ja</strong>ndi lõppu – 18. sa<strong>ja</strong>ndi algusesse. Kuigi<br />
külakalmetesse matmine oli tolleks a<strong>ja</strong>ks paljudes piirkondades muutunud juba harvemaks,<br />
võeti näl<strong>ja</strong>, katku <strong>ja</strong> ka sõ<strong>ja</strong> tõttu paljud neist uuesti kasutusele (Valk 2001, 90). Siiski võis<br />
perifeeriates, kus vanad traditsioonid kauem säilivad <strong>ja</strong> ka kalmeid seetõttu kauem kasutati,<br />
matmisse vahet üldse mitte tekkida, nagu võib järeldada Rõuge kihelkonna meetrikaraamatute<br />
põh<strong>ja</strong>l (Palli 1973, 82). Üsna arvukalt esineb lugu kalmesse maetud (Rootsi) kindralist või<br />
väepealikust (nr 19 Jäär<strong>ja</strong> Kalmude mäe; 26 Kandru talu; 28 Kilingi-Nõmme; 34 Kutsiku; 60<br />
Savimäe kalmes). Üsna mitut kalmet peetakse lahingukohaks (nr 30 Võllaste haua; 40<br />
Levalohu talu Liivamäe; 54 Pupsi; 67 Suitsumatsi; 69 Sõ<strong>ja</strong>mäe; 72 Teesu mägede; 81 Võhke<br />
talu Verelaadi kalmet). Siiski ei ole enamasti põhjust kindralite või sõdurite matmiste teateid<br />
tõeseks pidada ning need võivad kuuluda suulise traditsiooni liialduste valdkonda (Valk 1995,<br />
457). Teadetele „kindralitest” ning lahingupaikadest annavad alust leitud relvad või pärimus.<br />
Seitset kalmistut võiks seostada kabeli või kirikuga (nr 15 Aru talu; 36 Küti-Kasetalu; 55<br />
Reinse; 70 Tahkuranna; lisaks on kaks kalmistut Saarde kiriku juures, nii selle endises kui<br />
praeguses asukohas ning võimalik kalmistu asub Tahkuranna kabeli esimeses asukohas), mis<br />
teeb ligi 10% kalmeteadete üldarvust. Võrreldes seda Lõuna-Eesti keskmisega (27,4 %), on arv<br />
üpris tagasihoidlik, kuid Vil<strong>ja</strong>ndimaa keskmisest (11,6 %) ei jäägi väga palju maha (andmed<br />
Valk 2001, 24). Kabeli- <strong>ja</strong> kirikutoponüümikat esineb vaid ühe kalmistu puhul – Kirikumägi<br />
Reinses (nr 55). Teised rahvapärased nimetused on enamasti seotud sõnaga „kalm” – Kalmete<br />
põld (nr 57), Kalmude mägi, Kalmeti mägi, Rüüsi auk (nr 51), Kalmendi aid (nr 49), Kalmate<br />
mägi (nr 21), Kalmude mägi, Kalmeti mägi (nr 19), Kalmeti küüni heinamaa (kalme<br />
asukohana) (nr 43). Kalme kunagine tähendus võib ka<strong>ja</strong>studa ka toponüümides. Mõned<br />
nimetused meenutavad sõ<strong>ja</strong>pärimust – Sõ<strong>ja</strong>mägi, Sõdamägi (nr 63), Verelaadi (nr 81), teised<br />
karistuskohti – Võllaste haud (nr 30), Võllastemägi, Sepamägi (nr 63), kolmandad mäe muud<br />
10 Suuliselt autorile Heiki Valk (TÜ arheoloogia kabinet).<br />
25
Change language