saarde ja häädemeeste kihelkonnad - Arheoloogia Tartu Ãlikoolis
saarde ja häädemeeste kihelkonnad - Arheoloogia Tartu Ãlikoolis
saarde ja häädemeeste kihelkonnad - Arheoloogia Tartu Ãlikoolis
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
(tänapäeva Kanaküla) (ibid.). Ka 1624. <strong>ja</strong> 1638. aasta revisjonides on Kärsul needsamad kolm<br />
küla (Das Pernauer 1967, 77; Die Revision 1969, 97).<br />
Gudmannsbachi (Häädemeeste) rüütli-, hiljem riigimõis on ra<strong>ja</strong>tud 16. sa<strong>ja</strong>ndil (Stryk<br />
1877, 296). 1624. aasta revisjoni järgi oli mõis üsna laastatud (Das Pernauer 1967, 24), 1638.<br />
aastal oli seal 4 talupoega (Die Revision 1969, 7). Häädemeestel oli ka kirikumõis (Naaber<br />
1984, 24).<br />
Tahkuranna kohta on esimesed teated 16. sa<strong>ja</strong>ndist, mil ta oli ordu valduses (Laakmann<br />
1956, 28). Mõisahoone praeguse omaniku sõnutsi olnud mõis olemas juba 13. sa<strong>ja</strong>ndil ning<br />
ordu kasvatas seal hobuseid 5 . Mõisa <strong>ja</strong> sadamat mainitakse ka 1560. aastal Renneri kroonikas<br />
(Renner 1995, 135). 1601. <strong>ja</strong> 1624. aasta revisjonide järgi kuulusid Tahku, Võiste <strong>ja</strong> Kabbel<br />
Jegge külad Hanss Plathile, neis elasid kalurid, kel maad ei olnud (Die Revision 1967, 190;<br />
Das Pernauer 1967, 31). 1638. aastal mainitakse taas mõisat, mille all olid järgnevad külad:<br />
Tackerorth (tänapäeva Tahkuranna), Woyss (tänapäeva Võiste), Kabli, Orraeoe, Heinss<br />
(tänapäeva Heinaste/ Ikla).<br />
1738. aasta paiku sai Orajõe iseseisvaks riigimõisaks (Stryk 1877, 295).<br />
Seega on suurem osa uuritava piirkonna mõisatest pärit 16. sa<strong>ja</strong>ndist, või vähemalt<br />
ulatuvad esimesed teated neist sellesse aega. Üks mõis on pärit 15. <strong>ja</strong> veel üks 17. sa<strong>ja</strong>ndist.<br />
Hilisemaid, vanematest mõisatest eraldunud mõisu on 3.<br />
1.4 Maastikuline liigendus<br />
Saarde <strong>ja</strong> Häädemeeste <strong>kihelkonnad</strong> asuvad mitmekesise pinnamoega alal, hõlmates<br />
osasid nii Metsepole kui ka Liivi lahe rannikumadalikust, Soomaast <strong>ja</strong> Sakala kõrgustikust.<br />
Esimene piirkond, Liivi lahe rannikumadalik, katab kogu Häädemeeste kihelkonna ala <strong>ja</strong><br />
osa Saardestki. Madaliku idapoolne piir jookseb Audru–Sindi–Surju–Kilingi-Nõmme–<br />
Urissaare–Massiaru joonel (Arold 2005, 309). Piirkonna võib omakorda <strong>ja</strong>otada põh<strong>ja</strong>–lõunasuunalisteks<br />
alavaldkondadeks. Mereäärne rannariba ulatub 40–50 meetrist (Orajõel) kuni 1,5<br />
kilomeetri laiuseni (Häädemeestest Uuluni) (Pärnumaa, 317). Tegemist on kamardunud mölli<strong>ja</strong><br />
liivarannaga, kohati kivise moreenrannaga, leidub ka soostunud ning pilliroogu kasvanud<br />
alasid (Kosk & Ratas 1998, 10). Muldadest valitsevad liigniisked leostunud, leetunud <strong>ja</strong><br />
küllastunud gleimullad, mis kannatavad aega<strong>ja</strong>lt tõusuvete või tuiskliivade tõttu (op.cit., 11)<br />
5 Suuliselt autorile Lennart Sünt-Mengel (Tackendorfi puhkema<strong>ja</strong> omanik).<br />
15
Change language