saarde ja häädemeeste kihelkonnad - Arheoloogia Tartu Ãlikoolis
saarde ja häädemeeste kihelkonnad - Arheoloogia Tartu Ãlikoolis
saarde ja häädemeeste kihelkonnad - Arheoloogia Tartu Ãlikoolis
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
2.6 Pelgupaigad <strong>ja</strong> oletatavad linnusekohad<br />
Uuritavas piirkonnas on neli kohta, mida rahvapärimus või ka arheoloogid on pidanud<br />
linnamägedeks. Kapellaks nimetatud koht Kablis Kivimurru sel<strong>ja</strong>kul (nr 139) kujutab endast<br />
kõrgemat kohta o<strong>ja</strong>sängi kaldal ning ei anna linnuse mõõtu mitte kuidagi väl<strong>ja</strong> 14 . Hilises<br />
sissekaeves oli 2006. aastal näha vaid täiesti looduslikku pinnast. Paigas, kus peaksid teate<br />
järgi olema kivivared, on praegu vaid maaparandusjärgne suur kivihunnik. Toponüümi järgi<br />
(capella – lad. k. kabel, ka vaimulikkond, emakits <strong>ja</strong> Kapella täht; tõenäoliselt tuleneb sellest<br />
ka paiga tänapäevane nimi Kabli) võiks Kablis oletada kabelikohta, mille kohta kahjuks muud<br />
teated puuduvad. Kivikupitsa mägi (nr 141) on samuti kivikülviga kaetud looduslik sel<strong>ja</strong>ndik<br />
metsa sees. Kõrgemat mäge (nr 142) Sookuninga talu lähedal on linnamäeks esiotsa pidanud<br />
ka Erik Laid, kuid hiljem väitest siiski loobunud (Laid 1923, 83; Laid 1933, 4, 16). Toome või<br />
Tõrva linn (nr 144) esineb rahvapärimuses eelkõige linnamäena, kuigi juba Jung selles kahtles<br />
(1898, 51 (54)). Mägi oma kujult linnamäeks ei sobi, olles järsk vaid ühelt küljelt. Linnamäeks<br />
on peetud ka Tõotusemäge Häädemeeste kihelkonnas, kuid lähemalt on seda käsitletud püha<br />
mäena (nr 105).<br />
Pelgus käimise pärimust on säilinud kahe paiga kohta. Neist üks on sellena ka kaitse all<br />
– Karumöllu mägi (nr 140) asub sügavas metsas, lähimatest metsataludest üle kilomeetri<br />
kaugusel. Ühesõnaga, asend on pelgupaigaks sobilik. Saksakambri mäe (nr 143) kohta on<br />
pärimus pisut eriskummaline – pelgus olevat olnud just sakslased <strong>ja</strong> mitte eestlased.<br />
Uuritavast piirkonnast ei ole teada ühtegi linnamäge. Esiteks ei olnud inimressursid<br />
piisavad – muinasaegne asustustihedus oli liialt hõre. Seega võis puududa linnuste kui<br />
võimukeskuste <strong>ja</strong>oks nii inimbaas kui va<strong>ja</strong>dus. Samas on soode- <strong>ja</strong> metsaderikkal maal lihtsam<br />
varjuda neisse, kui hakata ehitama <strong>ja</strong> korras pidama linnust. Piirkonnas võiks eeldada palju<br />
rohkem pelgupaiku, kui juuresolevast nimekir<strong>ja</strong>st väl<strong>ja</strong> tuleb. Mis a<strong>ja</strong>st teadaolevad<br />
pelgupaigad pärinevad, pole samuti selge. Pärimuse säilimise koha pealt on tõenäoliseim<br />
periood Põh<strong>ja</strong>sõda, kuigi pelgupaiku võidi kasutada regulaarselt ka väga pika a<strong>ja</strong> vältel (Laid<br />
1925, 52). Ka linnusepärimusega kohad võivad tegelikult kujutada endast pelgupaiku<br />
(Tõnisson, 1972, 172). Samuti pole võimatu, et mõned tänapäevased talud või külad on alguse<br />
saanud pelgupaigast (op.cit. 170–171), eriti kõrvalistes <strong>ja</strong> raskesti ligipääsetavates kohtades,<br />
näiteks Kikeperas (Pärnumaa, 506).<br />
14 Kohalik teejuht Tiit Merenäkk ei tundunud olevat küll täiesti veendunud, et koht, mida ta näitab, on<br />
kindlalt Kivimurru sel<strong>ja</strong>k.<br />
31
Change language