saarde ja häädemeeste kihelkonnad - Arheoloogia Tartu Ãlikoolis
saarde ja häädemeeste kihelkonnad - Arheoloogia Tartu Ãlikoolis
saarde ja häädemeeste kihelkonnad - Arheoloogia Tartu Ãlikoolis
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
Juhuleiud<br />
Juhuleidudest pööratakse suuremat tähelepanu neile, mida on võimalik dateerida ning mis<br />
seetõttu annavad infot piirkonna asustamise a<strong>ja</strong> kohta.<br />
Kiviesemeid, mis kuuluvad kindlalt kiviaega, on uuritavast piirkonnast leitud nel<strong>ja</strong>st<br />
kohast, lisaks üks pisut kahtlasem teade. Muuseumidesse on jõudnud 3 kivikirvest (nr 169<br />
Orajõe vallast, 170 Talilt, 171 Ristikülast) <strong>ja</strong> 1 kivitalb (nr 172 Kanaküla alalt). Lisaks on veel<br />
pisut ebamäärasem teade 2 kivikirve, 2 käsikivi <strong>ja</strong> <strong>ja</strong>hvekivi leiust Lod<strong>ja</strong> külas (nr 168), kust<br />
olevat tulnud kivivarest ka luid väl<strong>ja</strong>. Kahjuks on kõik need kivikirved vaid juhuleiud ning<br />
ühtegi kiviaegset asulakohta piirkonnast veel leitud ei ole.<br />
Keraamika leiukohti 15 on uurimisalal 8. Võimalik, et osa neist on tegelikult asulakohad,<br />
mis jäid kättesaamatuks (paiknesid kündmata põldudel, jäid tiheda hoonestatuse alla) või<br />
millest leiti vaid ääreala. Muinasaega võib dateeruda keraamika, mis on leitud Jäär<strong>ja</strong>st (nr 174).<br />
Nepste keraamika (nr 178) pärineb13. sa<strong>ja</strong>ndist. Keskaega saab dateerida Kalitalt (nr 175) <strong>ja</strong><br />
Leipste Nõmmelt (nr 176) saadud savinõukillud. Rootsi aega või hilisemaks dateeruvad Muhu<br />
(nr 177), Sookuninga (nr 180) <strong>ja</strong> Voltveti (nr 181) leiud.<br />
Mündileide on nimekir<strong>ja</strong>s ära toodud 5. Kindlasti on münte leitud rohkem, kuid teated<br />
neist pole andmebaasi jõudnud. Samuti jäeti käesoleva töö juhuleidude nimekir<strong>ja</strong>st väl<strong>ja</strong><br />
enamik muuseumisse mittejõudnud 18. sa<strong>ja</strong>ndi münditeadetest. Ebatavaline leid on Treimanist<br />
saadud Rooma münt keiser Octavianus Augustuse a<strong>ja</strong>st (27. eKr – 14 pKr) (nr 184). Kuna leid<br />
on kadunud <strong>ja</strong> piirkonnas pole teada ühtegi rooma rauaa<strong>ja</strong> muistist, on I. Leimus <strong>ja</strong> V. Lõugas<br />
seadnud leiu autentsuse kahtluse alla (Leimus 1976, 7). Küllap saab küsimusele vastuse anda<br />
vaid leiukoha ümbruse korralik inspekteerimine. Kaks leidu dateeruvad 17. sa<strong>ja</strong>ndisse (nr 182<br />
Väiksekülast, 185 Jaan Leinassaare talu põllult) <strong>ja</strong> üks 18. sa<strong>ja</strong>ndisse (nr 186 Saarde<br />
kihelkonnast).<br />
Ehete kohta on leiuteateid 8. Täpsemalt dateeritavad on vaid 2 käevõru. Üks neist on<br />
leitud Võistest (nr 189), oletatavast maahaudkalmest, mida metalliotsi<strong>ja</strong>tega mustad<br />
arheoloogid pidid käima regulaarselt rüüstamas (Kriiska 2000, 3–4). Kahjuks ei ole õnnestunud<br />
seni kalmekohta lokaliseerida. Käevõru dateeringuks võib anda 12. saj II pool – 13. saj lõpp<br />
(Selirand 1974, 170). Seega võib Võistes väidetavalt asuva kalmistu algus ulatuda muinasaega.<br />
Teine käevõru (nr 190) on leitud Uue-Viira talu heinamaalt, teate järgi mär<strong>ja</strong>võitu kohast, mis<br />
kalmeks ei sobi. Kui tegemist ei ole matusepaigaga, võib oletada, et ese on juhuslikult<br />
kaotatud. Samas ei saa välistada ka ohverdamist allikasse või muusse veekogusse. Eesti<br />
15 Keraamikat dateerisid Andres Tvauri <strong>ja</strong> Heiki Valk (TÜ arheoloogia kabinet).<br />
33
Change language