saarde ja häädemeeste kihelkonnad - Arheoloogia Tartu Ãlikoolis
saarde ja häädemeeste kihelkonnad - Arheoloogia Tartu Ãlikoolis
saarde ja häädemeeste kihelkonnad - Arheoloogia Tartu Ãlikoolis
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Üldiselt võib öelda, et uurimispiirkonna teed on muististega markeeritud. Seda eriti<br />
mereäärse, Nõmme–Kõpu, Laiksaare–Tauste, Nõmme–Jäär<strong>ja</strong> ning Tali–Jäär<strong>ja</strong> marsruutidel,<br />
neist esimese kolme puhul võimalik, et juba muinasa<strong>ja</strong>l. 22 Teed tekkisid asulate vahele, samas<br />
meelitasid enda juurde ka uut asustust (Einer 1988, 58). Tõnu Raidi järgi olid piirkonna<br />
peamised teed 1500. aastal Pärnu–Salatsi–Riia, Pärnu–Kilingi-Nõmme, Kilingi-Nõmme–Kõpu<br />
(sealt edasi Vil<strong>ja</strong>ndisse <strong>ja</strong> Kesk-Eestisse) <strong>ja</strong> Kilingi-Nõmme–Karksi; olulisemad kõrvalteed<br />
Laiksaare–Salatsi <strong>ja</strong> Nõmme–Jäär<strong>ja</strong>–Ruh<strong>ja</strong>, millele 1700. aastaks oli lisandunud Jäär<strong>ja</strong>–<br />
Salatsi–Valmiera (2005, 219–220, joonised 105 <strong>ja</strong> 106). Ülejäänud eelpoolmainitud teed<br />
peaksid olema seega kohaliku tähtsusega kõrvalteed. Põhiliseks teede ristumispunktiks näib<br />
juba keska<strong>ja</strong>l olevat tänapäeva Kilingi-Nõmme ümbrus.<br />
3.3 Saarde <strong>ja</strong> Häädemeeste kihelkondade kujunemine ning<br />
muistse Sakala piiride küsimus<br />
Järgnevas alapeatükis vaadeldakse võimalikke piirkondlikke <strong>ja</strong>otusi <strong>ja</strong> alluvussuhteid<br />
enne Saarde <strong>ja</strong> Häädemeeste kihelkondade kujunemist ning kihelkondade tekkimise eeldusi.<br />
Samuti uurimispiirkonna kuuluvust muinasaegsetesse territoriaalsetesse üksustesse.<br />
Kihelkondade kujunemise protsess algas Eesti alal juba keskmisel rauaa<strong>ja</strong>l, kuid ei olnud<br />
nooremaks rauaa<strong>ja</strong>ks kõik<strong>ja</strong>l veel lõpule jõudnud, eriti ha<strong>ja</strong>talude piirkonnas ning seal, kus<br />
asustus saigi alguse alles nooremal rauaa<strong>ja</strong>l (EEA, 400). Enamik kihelkondi oli moodustunud<br />
mitme eri asustusrühma baasil, mis võisid olla terviku suhtes üsna iseseisvad (op.cit., 401).<br />
Siiski eraldas kihelkonda kui geograafiliselt eristuvat asustuspiirkonda naabritest<br />
asustuskõlbmatud vööndid, mis lõi eelduse kihelkonna kui poliitilis-administratiivse üksuse<br />
kujunemiseks (Lang 2002, 155).<br />
Mõningatel faktide põh<strong>ja</strong>l võib oletada, et Saardeks nimetatud ala võis keska<strong>ja</strong>l, võib-olla<br />
ka muinasa<strong>ja</strong>l, olla palju suurem kui hilisem Saarde kihelkond. Näiteks on 1544. aastal<br />
läänistamisdokumendis nimetatud Surjut olevat Saardes, Pärnu piirkonnas (Stackelberg 1926,<br />
173). Samas kuulus Saarde ametkond kahtlematult Karksi foogtkonda, kuid Surju oli Pärnu all,<br />
nagu ka mainitud dokumendis kir<strong>ja</strong>s (op.cit., 173–174). Samamoodi on nimetatud Saardesse<br />
kuuluvaks Ipiku mõisa (Ippick) alasid, mis hiljem Ruh<strong>ja</strong> lossipiirkonda kuulusid (op.cit., 174).<br />
22 Samas võib as<strong>ja</strong>olu, et muistised koonduvad tee äärde, olla ka mõnevõrra näiline. Nagu juba märgitud, on<br />
suuremate teede ääres muistiseid kergem avastada ning ka inspektsioonid toimuvad enamasti mööda neid.<br />
49
Change language