saarde ja häädemeeste kihelkonnad - Arheoloogia Tartu Ãlikoolis
saarde ja häädemeeste kihelkonnad - Arheoloogia Tartu Ãlikoolis
saarde ja häädemeeste kihelkonnad - Arheoloogia Tartu Ãlikoolis
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
kihelkonnakirjelduses maininud, kuid jätnud kahjuks valgustamata oma allikad (1923, 6, 11).<br />
1923–1933 toimus ka Eesti Kir<strong>ja</strong>nduse Seltsi a<strong>ja</strong>loo toimkonna stipendiaatide kaudu a<strong>ja</strong>loolise<br />
pärimuse kogumine. Saarde kohta koostas aruande A. Margus 1925. aastal.<br />
Saarde kihelkonda <strong>ja</strong> põgusalt selle varasemat a<strong>ja</strong>lugu on käsitletud Pärnumaa koguteoses<br />
(Pärnumaa, 476 – 514) <strong>ja</strong> agronoom E. Nugise poolt 1934. aastal väl<strong>ja</strong> antud üpris koduuurimuslikus<br />
käsitluses „Saarde kihelkond” (Nugis 1934), mis kumbki ei anna oluliselt uut<br />
infot. Samuti on kihelkonna hilisema a<strong>ja</strong>loo <strong>ja</strong> asustusega tegelenud Saardes sündinud<br />
a<strong>ja</strong>loolane Hendrik Sepp (1888–1943). Pärnumaa koguteoses anti ülevaade ka Häädemeeste<br />
kihelkonnast (Pärnumaa, 312–346) <strong>ja</strong> eraldi Kilingi-Nõmme alevist (op.cit., 634–642).<br />
1960.–1970. aastatel, mil toimus kolmas üle-eestiline muististe registreerimine <strong>ja</strong><br />
passistamine, võeti kaitse alla suur osa piirkonnas praegu kaitse all olevatest muististest.<br />
Põhiliselt koostas passe Kaarel Jaanits <strong>ja</strong> selle tarbeks vaatas ta kõik passistatavad muistised<br />
üle (vt. muististe passe). Samas paljudel muististel passid puuduvad. Rohkem uuriti Tõlla<br />
sooteed (Tõnisson 1957; Lavi 1987). 1963. aastal toimusid Kikepera Väiksekülas<br />
arheoloogilised kaevamised Karin Margi juhendamisel, kus leiti ainult üks luustik. Kahjuks<br />
kaevamisaruannet pole. 1977. aastal vaatas Ain Mäesalu üle luude leiukoha Muhu külas <strong>ja</strong> koht<br />
võeti külakalmena kaitse alla (11747) 3 (Mäesalu 1977). Mõningal määral tegutses 1980.<br />
aastatel piirkonnas kohalik muinsushuviline Paul Soobik, kes leidis Saardest, tõenäoliselt<br />
Saarde asulakohalt, keraamikat (AI 5195). Paaril korral käis ta kihelkonnas ringi koos Ants<br />
Kraudi <strong>ja</strong> Mati Mandeliga ning nad kogusid keraamikat Jäär<strong>ja</strong>st (AI 5594) <strong>ja</strong> Saarde külast (AI<br />
5595) (11794, 11802). Laiendamaks kasutatavat arheoloogilist allikmater<strong>ja</strong>li, korraldas selle<br />
töö autor 2007. aasta aprillis Saarde <strong>ja</strong> Häädemeeste kihelkondade alale kaks kahepäevast<br />
inspektsiooni. Selle käigus avastati 12 uut asulakohta <strong>ja</strong> 9 keraamika leiukohta (Leiud TÜ<br />
1538–1557) ning lokaliseeriti üks külakalme. Inspektsiooniaruanded lisatakse arheoloogilise<br />
kohainfo andmebaasi <strong>ja</strong> asulakohad esitatakse kaitse alla võtmiseks.<br />
Sõ<strong>ja</strong>järgse a<strong>ja</strong> üldistavatest käsitlustest peab mainima Enn Tarveli artiklit „Sakala <strong>ja</strong><br />
Ugandi <strong>kihelkonnad</strong>” Keeles <strong>ja</strong> Kir<strong>ja</strong>nduses (1968, 543–550, 586–596), mille esimeses osas<br />
esitab ta üpris julge oletuse Saarde kui muinaskihelkonna kohta. 1998. aastal ilmus Enri<br />
Pahapilli sulest „Saarde <strong>ja</strong> Kilingi-Nõmme kirikulugu”(Pahapill 1998), mille Põh<strong>ja</strong>sõ<strong>ja</strong>-eelset<br />
aega käsitlev osa on üpris napp ning kodu-uurimuslik, sisaldades kohati vigu ning ennatlikke<br />
järeldusi. Häädemeeste kihelkonna alasid puudutab Tiiu Puka kirjutatud „Ikla, Häädemeeste,<br />
Uulu” (2000). Raamatuke on mõeldud turistidele paikkonna tutvusta<strong>ja</strong>na <strong>ja</strong> sellena ka oma<br />
3 Siin <strong>ja</strong> edaspidi sulgudes antud viiekohalised numbrid viitavad Muinsuskaitseameti registrile.<br />
8
Change language