saarde ja häädemeeste kihelkonnad - Arheoloogia Tartu Ãlikoolis
saarde ja häädemeeste kihelkonnad - Arheoloogia Tartu Ãlikoolis
saarde ja häädemeeste kihelkonnad - Arheoloogia Tartu Ãlikoolis
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
On arvatud, et üksiktalulise asustusega piirkondades võis veel keska<strong>ja</strong>l olla säilinud<br />
vakuse varasem tähendus nii maaomandi kui kogukonna näol, see tähendab, et vakusel olid<br />
piirid <strong>ja</strong> ühismaad, nagu mu<strong>ja</strong>l oli iseloomulik küladele (Lang 2002, 132–133). Esimesed<br />
teated piirkonna vakustest pärinevad kahjuks alles Rootsi a<strong>ja</strong>st, 1601. aasta revisjonist, kus on<br />
mainitud Saarde vakus (Die Sardesche Wacke) ning kuhu kuuluvad peaaegu samad külad, mis<br />
olid märgitud 1599. aasta revisjonis Luuka vard<strong>ja</strong>skonna alla (Leesment 1940, 89; Die<br />
Revision 1967, 119–121). Hiljem esineb sama vakus Kurkundische Wacke nime all (Das<br />
Pernauer 1967, 71–72; Die Revision 1969, 92–93). Vakus hõlmab külasid <strong>ja</strong> üksiktalusid<br />
Kilingi-Nõmmest kirde <strong>ja</strong> lõuna pool ning Laiksaare–Teaste tee ääres. Seega on ala veidi liiga<br />
suur, et omada ühismaid. Pealegi jääb vakuse sees asustuskobarate vahele elamiseks<br />
vähesobivaid alasid. 1624. aastal märgitakse ära ka Duecknesche Wacke, mis laias laastus<br />
vastab hilisemale Tihemetsa mõisale (Das Pernauer 1967, 58–59). Selle vakuse osa külasid,<br />
niipalju kui neid on võimalik identifitseerida, asuvad teistest üpris kaugel ning ala ei moodusta<br />
ühtset kompleksi. Samas kannab Saarde vakuse (Boeklersche oder Sarkundische Wacke) nime<br />
1624. aastal kogum külasid, mis nähtavasti kõik asuvad Halliste kihelkonna territooriumil.<br />
Seega jääb segaseks, millal <strong>ja</strong> mida on Saarkunda alla loetud. Võimalik, et nime ülakandumine<br />
eri vakuste/ piirkondade vahel tuleneb sellest, et need alad on olnud omavahel seotud. Ka<br />
varem on arvatud, et Saarde moodustas hilisrauaa<strong>ja</strong>l Halliste kihelkonna tagamaa (EEA, 408).<br />
Siiski saab seda üpris tõenäoliseks pidada vaid Väl<strong>ja</strong>küla–Kärsu piirkonna kohta, kus<br />
muinasa<strong>ja</strong> lõpul võis olla juba üpris arvestatav asustus tekkinud. Kuigi paikkonda eraldavad<br />
Halliste aladest mõnevõrra ebasoodsad loodusolud, võis kommunikatsioon toimuda<br />
tõenäoliselt Nõmme–Kõpu, võib-olla ka Nõmme–Ab<strong>ja</strong> suunast lähtudes. Väl<strong>ja</strong>küla–Kärsu<br />
piirkonna mõisad on samuti alati kuulunud kas Karksi või Vil<strong>ja</strong>ndi alla.<br />
Jäär<strong>ja</strong> mõisa alal pole vakuseid kunagi märgitud. Kuna Jäär<strong>ja</strong>st on teada Saarde vanim<br />
mõis ning esimene kihelkonnakirik asus samuti seal, on kohta peetud esimeseks<br />
kihelkonnakeskuseks (Stackelberg 1926, 153; Pärnumaa, 179; Leesment 1940, 86). Nagu juba<br />
mainitud, ei sobi Jäär<strong>ja</strong> selleks, vähemalt 19. sa<strong>ja</strong>ndi lõpu kihelkonna piire silmas pidades oma<br />
perifeerse asendi tõttu mitte kuidagi. Jäär<strong>ja</strong> mõis koos Marina–Veelikse piirkonnaga võis olla<br />
hoopis osa mõnest Läti poolel asunud üksusest või moodustada selle tagamaa. Jäär<strong>ja</strong> oli<br />
teedega paremini ühendatud lõunapoolsete kui põh<strong>ja</strong>poolsete piirkondadega. Jääb selgusetuks,<br />
et kui Halliste kihelkonna alla kuulus muinasa<strong>ja</strong>l ka Ruh<strong>ja</strong> ümbrus (EAA, 408), kas siis Jäär<strong>ja</strong><br />
moodustas samuti Halliste tagamaa või oli osa mõnest teisest suuremast asustusüksusest.<br />
Keska<strong>ja</strong>l kuulusid Jäär<strong>ja</strong> <strong>ja</strong> Marina–Veelikse piirkonnad Karksi alla kuid 1350. aastal olevat<br />
Karksi foogtiga seoses mainitud ka Ruh<strong>ja</strong> ala (Amelung 1898, 51 <strong>ja</strong> seal viidatud kir<strong>ja</strong>ndus).<br />
51
Change language