saarde ja häädemeeste kihelkonnad - Arheoloogia Tartu Ãlikoolis
saarde ja häädemeeste kihelkonnad - Arheoloogia Tartu Ãlikoolis
saarde ja häädemeeste kihelkonnad - Arheoloogia Tartu Ãlikoolis
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
ka üheaegselt kasutuses olid. Vana-Järve talu põllul oli koos püha tamm <strong>ja</strong> ohvriahervars (nr<br />
119), mille pealt leiti münte. Puude otsa riputatud ohvrikotid (nr 115) on olnud ka Peedu talu<br />
maal igas ilmakaares, et õnnetust eemal hoida.<br />
Leidub ka kohti, mida peeti pühadeks <strong>ja</strong> mille täpsemat iseloomu on raske selgitada.<br />
Selline on näiteks Toome linna ase (nr 117), mis on kaitse all ohverdamiskohana. Siiski<br />
seostuvad ohverdamisteated rohkem mäe läheduses olnud kiviga (nr 99), mäge ise peetakse<br />
pigem linnamäeks (nr 144). Ainuke teade mäe pühaks pidamisest on saadud J. P. Sögeli käest<br />
ning see ei tekita oma pateetilise väljenduse tõttu eriti usaldust. Kalita mäe lähedal olnud püha<br />
hiis (nr 114), mis võib seostuda ka kalmistuga (nr 23).<br />
Pühaks peetavaid kive on piirkonnas üpris palju (8), samas kui kindlad pühapuud pea<br />
puuduvad. Samas on näiteks naaberkihelkonnast Hallistest arheoloogilise kohainfo andmebaasi<br />
kantud 7 püha puud. Uurimispiirkonna pärimuses esinevad puude otsas rippuvad nõiakotid <strong>ja</strong><br />
Tõnise austamine tunduvad olevat üpris arhailised nähtused. Küllap mängib oma osa selles ka<br />
piirkonna suhteline eraldatus – perifeeriates püsivad vanad as<strong>ja</strong>d enamasti kauem.<br />
Ohverdamise puhul näivad populaarseimaks kaubaks olevat toiduained, eriti uudne (liha, vili,<br />
vill jms) (nr 90, 91, 116, 117, 119), kuid on juttu ka müntidest (93, 99, 119, 120) <strong>ja</strong> ühel juhul<br />
ehetest (nr 93). Haiguse puhul on enamasti abi saadud allikalt (nr 112, 113), ühel juhul kivilt<br />
(nr 86).<br />
2.5 Pärimuslikud teed <strong>ja</strong> sooteed<br />
Piirkonnas on märkimisväärselt palju teateid teede kohta – 17 (vt lisa II, kaart 4). Kolm<br />
teelõiku (nr 127 Tõllas, 128 Tõrva talu ligidal, 131 Veeliksel) on ka kaitse alla võetud.<br />
Veelikses asuva sõ<strong>ja</strong>tee (nr 131) puhul ei ole küll teada, miks ta kaitse all on. Suurele osale<br />
teedest on rahvapärimus andnud nimed. Enim on levinud Rootsi (nr 127, 128, 129) või sõ<strong>ja</strong>tee<br />
nimetus (nr 127, 131, 132, 133, 134, 135). Suitsu küla läbiv sõ<strong>ja</strong>tee (nr 134) võib Jungi arvates<br />
minna kokku Halliste kihelkonda jääva Meistri kuninga teega (Jung 1898, 53). Kuninga tee (nr<br />
123) seostub samuti sõ<strong>ja</strong>pärimusega – sõ<strong>ja</strong> a<strong>ja</strong>l olnud teel veri hobuse kap<strong>ja</strong>deni. Ühte teed<br />
nimetatakse ka kirikuteeks (nr 122), mis viis Veelikse kabeli juurde. Or<strong>ja</strong>teed (nr 124) mööda<br />
olevat teolised Jäär<strong>ja</strong> mõisas teol käinud. Vaid üks teedest, Tõlla sootee (nr 127), on dateeritud<br />
(1332. aasta; Lavi 1987). Sooga ei ole neist teedest seotud kaheksa (nr 123, 124, 128, 129, 130,<br />
131, 132, 134), ülejäänud läbivad suuremal või vähemal määral soid või märgi alasid. Teede<br />
täpsemat kulgu <strong>ja</strong> iseloomu vaadatakse lähemalt kolmandas peatükis.<br />
30
Change language