saarde ja häädemeeste kihelkonnad - Arheoloogia Tartu Ãlikoolis
saarde ja häädemeeste kihelkonnad - Arheoloogia Tartu Ãlikoolis
saarde ja häädemeeste kihelkonnad - Arheoloogia Tartu Ãlikoolis
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
juurde märgitud, et see viib Kõrvi külla (EAA F 308, n 2, s 24; vaata ka F 308, n 2, s 162).<br />
Seega võib nendest pärimuslikest teedest tegelikkusele vastata tõenäoliselt vaid üks lõik.<br />
Kolmas oluline tee kulges Nõmme juurest Kõpusse. Tee on näha 1686. (EAA F 308, n 2,<br />
s 3) ning 1699. aasta (Raid 2005, 36, joonis 10) Liivimaa kaardil. Mellinil on see märgitud<br />
paralleelselt joone <strong>ja</strong> punktiiriga. Tõnu Raid on nimetanud Nõmme–Kõpu–Suure-Jaani–<br />
Navesti marsruuti kohalikus liikluses väga oluliseks lõiguks, mida mööda pääses kaugteedele<br />
(2005, 151). Suure tõenäosusega on tee oma kulgu a<strong>ja</strong> jooksul veidi muutnud, kuidas muidu<br />
seletada, et see otse kalmest (nr 57, 59) üle läheb. Rootsiaegse kaardi järgi (EAA F 308, n 2, s<br />
25) on tee ületanud Halliste jõge umbes seal, kus tänapäevalgi. Samas on Mellini kaardil näha,<br />
et tee ületab Halliste jõge hoopis lõuna poolt kui praegu ning läheb üle Pale jõe praeguste<br />
Lülle-Hendriku <strong>ja</strong> Lülle-Aadu talude juures, kus paiknes arvatavasti ka esialgne Kanaküla<br />
asula (Juurik 2007a). Tee täpsemat kulgu üksikas<strong>ja</strong>like rootsiaegsete kaartide järgi on keeruline<br />
jälgida, kuna maa, mida trass läbib, on <strong>ja</strong>gatud mitme mõisa ning seega ka mitme kaardi vahel.<br />
Tõenäoliselt kulges tee looduslikult kõige soodsamat marsruuti pidi. Kanakülast Kõpuni on tee<br />
suures osas ra<strong>ja</strong>tud kuivemale <strong>ja</strong> kõrgemale rannavallile (Parts 1933, 119). Arheoloogiliste<br />
muististe poole pealt on tee markeeritud lausa 4 asulakohaga, mille algus võib ulatuda<br />
muinasaega (nr 3 Kanakülas; 4 Kärsus; 12 Väl<strong>ja</strong>küla Küti talu maal; 13 Väl<strong>ja</strong>küla Lauri talu<br />
maal), lisaks veel putkkirves (nr 213) Tõrva talu maalt vana Rootsi tee (nr 128) lähedalt<br />
metsast. Keska<strong>ja</strong>st, tõenäoliselt juba 13. sa<strong>ja</strong>ndist, pärinevad asualakoht (nr 14 Väl<strong>ja</strong>küla<br />
Räägu talu maal) <strong>ja</strong> kalmistu (nr 57 Rikandi; 59 Räägu talu maal), mis mõlemad asuvad teele<br />
väga lähedal, tee läheb lausa üle kalme. Seega võib ka tee algusaeg olla otsapidi muinasa<strong>ja</strong>s.<br />
Tee võis algselt tekkida asulatevahelise kommunikatsiooniva<strong>ja</strong>duse tulemusel ning hiljem<br />
kasvada üle kaugteeks. Pärimuslike teede hulgas on kolm, mille suund on umbes sama, kui<br />
olemasoleval (nr 123 Kuninga tee; 128 Rootsi tee; 134 Sõ<strong>ja</strong>tee). Võimalik, et tegelikult<br />
markeerivad need kõik teatud lõike samast teest.<br />
Järgmine oluline teelõik saab alguse Nõmmelt või Tõito<strong>ja</strong> lähedalt, kulgeb läbi Laiksaare<br />
<strong>ja</strong> Tauste Salatsi jõeni ning sealt mööda jõekallast Salatsi (Salishoff) mõisani (EAA F 308, n 2,<br />
s 3; F 308, n 2, s 25; F 308, n 2, s 164; Mellin; Rücker). Mellinil on ta märgitud kui talvetee<br />
(Winter Weg), Rückeril aga Pändist (tänapäeva Urissaare) lõuna poole vaid väga nõrga<br />
joonega. Tõenäoliselt muutis Pändist Jaagupini ehitatud uus tee Heinastesse viiva marsruudi<br />
vähem va<strong>ja</strong>likuks – lihtsam oli minna mere äärde, kus oli tõenäoliselt parem tee, ning sealt<br />
edasi lõuna poole. Tänapäeval on tee ka Läti pool väikeste külavaheteede näol veel alles. Taas<br />
on tegemist ainukese läbipääsu võimaldava kõrgendikuga muidu soode- <strong>ja</strong> metsaderikkas<br />
piirkonnas. Tee kulgeb vähemalt Eesti alal mööda mere kõrgeima transgressiooni piiril asuvat<br />
45
Change language