saarde ja häädemeeste kihelkonnad - Arheoloogia Tartu Ãlikoolis
saarde ja häädemeeste kihelkonnad - Arheoloogia Tartu Ãlikoolis
saarde ja häädemeeste kihelkonnad - Arheoloogia Tartu Ãlikoolis
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
2. Ülevaade muististest<br />
Järgnevalt antakse ülevaade uuritava piirkonna nendest muististest, mida on võimalik<br />
vähemalt ligikaudseltki dateerida. Täielik nimekiri on ära toodud lisas I. Muististe puhul<br />
püütakse määratleda nende tekkeaega, milleks selgitatakse iga muistise puhul väl<strong>ja</strong> vanimad<br />
võimalikud leiud. Eri perioodide kohta koostatakse muististe levikukaardid ning nende põh<strong>ja</strong>l<br />
analüüsitakse maastiku <strong>ja</strong> asustuse vahelisi seoseid a<strong>ja</strong>s.<br />
Samas peab mainima, et tulemused on mater<strong>ja</strong>li iseloomust tingituna üsnagi ligikaudsed<br />
<strong>ja</strong> võivad mõnigi kord osutuda ekslikeks. Keraamika dateerimine ei ole iseenesest lihtne<br />
tegevus, eriti kui suurema osa mater<strong>ja</strong>list moodustavad kedranõude küljetükid. Lisaks ei ole<br />
selle piirkonna keraamikaga varem tegeletud, kuna suurem osa mater<strong>ja</strong>list leiti alles 2007.<br />
aastal. Kalmete puhul on probleemiks leiumater<strong>ja</strong>li puudumine või siis on teada vaid üksikuid<br />
leide, mis on saadud enamasti matusekoha lõhkumisel. Need leiud ei ole piisavad kogu kalme<br />
kasutusa<strong>ja</strong> väl<strong>ja</strong>selgitamiseks. Ka Muinsuskaitseregistri dateeringud 6 on ligikaudsed <strong>ja</strong><br />
hinnangulised, kuid tihti on nad siiski ainuke info, mis kasutada on.<br />
2.1 Asulakohad <strong>ja</strong> -pärimus<br />
Saarde <strong>ja</strong> Häädemeeste kihelkondade alalt on praegu teada 14 asulakohta. Neist vaid<br />
kaks, Saarde <strong>ja</strong> Jäär<strong>ja</strong>, on kaitse all. Ülejäänud avastati alles hiljuti (Juurik 2007a; Juurik<br />
2007b).<br />
Enamik piirkonna asulakohtadelt leitud keraamikast dateerub keskaega 7 . Kuuel juhul,<br />
Häädemeeste Suurkülas, Kanakülas, Kärsus, Taustes, Väl<strong>ja</strong>küla Küti <strong>ja</strong> Väl<strong>ja</strong>küla Lauri talude<br />
maadel (nr 1, 3, 4, 9, 12, 13), ei saa välistada, et asustus on alguse saanud juba muinasa<strong>ja</strong>l.<br />
Käsitsikeraamikat on kindlalt leitud vaid ühest, Väl<strong>ja</strong>küla Lauri asulakohast (nr 13). Nel<strong>ja</strong><br />
asustuspesa, Jäär<strong>ja</strong>, Marina, Saarde <strong>ja</strong> Väl<strong>ja</strong>küla Räägu varaseimad keraamikakillud pärinevad<br />
tõenäoliselt 13. sa<strong>ja</strong>ndist (nr 2, 5, 8, 14). Patis, Räägul <strong>ja</strong> Veeliksel (nr 6, 7, 11) on asustus<br />
saanud alguse millalgi keska<strong>ja</strong>l, kuid täpsemalt seda määrata pole võimalik. Vaid Treimani<br />
asulakoha puhul võib eeldada, et asustus on tekkinud hilisel keska<strong>ja</strong>l või rootsi a<strong>ja</strong>l (nr 10).<br />
6 Siin <strong>ja</strong> edaspidi mõeldud muinsuskaitseameti dateeringute all muististe passides <strong>ja</strong> registris esinevaid<br />
dateeringuid.<br />
7 Keraamikat dateerisid Andres Tvauri <strong>ja</strong> Heiki Valk (TÜ arheoloogia kabinet).<br />
18
Change language