saarde ja häädemeeste kihelkonnad - Arheoloogia Tartu Ãlikoolis
saarde ja häädemeeste kihelkonnad - Arheoloogia Tartu Ãlikoolis
saarde ja häädemeeste kihelkonnad - Arheoloogia Tartu Ãlikoolis
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Kultuurkihid pole enamasti eriti intensiivse kultuurkihiga, väl<strong>ja</strong> arvatud vast Väl<strong>ja</strong>küla Räägu<br />
(nr 14), Väl<strong>ja</strong>küla Lauri <strong>ja</strong> Tauste (nr 9) asulakohad.<br />
Suurem osa asulakohtadest, mille algus võib ulatuda muinasaega, koonduvad uuritava<br />
piirkonna idaossa, eriti tänapäeva Kilingi-Nõmme ümbrusesse (vt lisa II, kaart 1). Üpris<br />
üksikute <strong>ja</strong> eraldatutena paiknevad võimalikud muinasasulakohad Häädemeeste Suurkülas <strong>ja</strong><br />
mõnevõrra üllatuslikult ka Taustes. Keska<strong>ja</strong>l on asulate levikuareaal nihkunud lääne poole,<br />
ulatudes Saarde kihelkonna keskossa (vt lisa II, kaart 2). Siiski peegeldab asulakohtade<br />
levikukaart pigem toimunud inspektsioonide marsruute <strong>ja</strong> küntud põldude olemasolu nende<br />
toimumise a<strong>ja</strong>l kui midagi muud. Edasiste inspektsioonidega võib olukord oluliselt muutuda,<br />
kuna nii mitmeski kohas, kus võiks kaartide järgi või heade looduslike tingimuste tõttu asula<br />
olla, pole seda veel leitud. Saadud on vaid juhuleide või on olnud võimalik koguda keraamikat<br />
ainult asula äärealalt.<br />
Pärimuslike kohtade hulgas on kaks, mille puhul on juttu asustuse kadumisest – Kantsi<br />
alevik (nr 121) <strong>ja</strong> Niinevi linn (nr 123) olevat sõ<strong>ja</strong> a<strong>ja</strong>l vaenlaste poolt ära hävitatud. Sellise<br />
pärimuse puhul võib olla tegemist mälestusega Põh<strong>ja</strong>sõ<strong>ja</strong>-aegsetest purustustest. Peab<br />
märkima, et sõ<strong>ja</strong>s hävinud külade <strong>ja</strong> nende taasasustamise pärimus on piirkonnas palju<br />
arvukam, kuid enamasti on see märksa konkreetsem, kindlalt seostatav Põh<strong>ja</strong>sõ<strong>ja</strong>ga ning ei<br />
sisalda tundmatuid toponüüme.<br />
2.2 Kalmistud<br />
Kokku on teateid 71 kalmistu kohta. Enamasti on tõenäoliselt tegemist kesk- <strong>ja</strong><br />
varauusaegsete külakalmistutega, kuid kuna nende seas võib olla ka lihtsalt üksikute surnute<br />
matusepaiku või otsapidi muinasaega sattuvaid kalmeid, on neid nimetatud lihtsalt kalmeteks<br />
või kalmistuteks, tegemata sellega sisulist vahet. On oluline märkida, et piirkonnast ei ole teada<br />
mitte ühtegi kivikalmet. Lähimad neist asuvad lõuna pool Salatsi jõe ääres (Tõnisson 1974,<br />
39), põh<strong>ja</strong> pool Pärnust veidi läänes (EEA, tahvel XII), lääne pool on väidetav kivikalme<br />
Kalbakülas (Jung 1898, 8 (12)), kindel Rängles (13217). Samas on teade ühe kääpa esinemisest<br />
Häädemeeste kihelkonna alal.<br />
Uurimisalal asuvatest kalmistutest on kaitse all 19 <strong>ja</strong> veel üks kalme on maastikul<br />
lokaliseeritud. Kahjuks on suurem osa kalmete kohta käivatest teadetest üpris napisõnalised,<br />
piirdudes tihti vaid nentimisega, et leiti luid <strong>ja</strong> mingeid esemeid. Paljud teated ei vasta ka<br />
arvatavasti tõele. Teaduslikult on kaevatud vaid ühte kalmet Väiksekülas (nr 84), kuid ka selle<br />
kohta pole aruannet. Leiud <strong>ja</strong> leiuteated pärinevad vaid lõhutud kalmetest. Info on enamasti<br />
19
Change language