saarde ja häädemeeste kihelkonnad - Arheoloogia Tartu Ãlikoolis
saarde ja häädemeeste kihelkonnad - Arheoloogia Tartu Ãlikoolis
saarde ja häädemeeste kihelkonnad - Arheoloogia Tartu Ãlikoolis
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
3. Territoriaalsed üksused <strong>ja</strong> suhtlusvõrgustik<br />
Järgnevalt püütakse määratleda uurimispiirkonnas leiduvaid territoriaalseid üksuseid ning<br />
nende keskusi. Samuti vaadeldakse võimalikke ühendusteid nii uurimispiirkonna sees eri<br />
üksuste vahel, kui neid, mis piirkonda teiste keskustega liidavad.<br />
3.1 Asustus <strong>ja</strong> asustuspiirkonnad Eesti edelanurgas<br />
Käesolevas alapeatükis käsitletakse uuritava piirkonna asustuse iseloomu <strong>ja</strong><br />
asustusmudeleid a<strong>ja</strong>s <strong>ja</strong> ruumis. Maastiku <strong>ja</strong> asustuse levimist võimaldavate loodusolude põh<strong>ja</strong>l<br />
võib vaatluspiirkonna <strong>ja</strong>gada kolmeks alavaldkonnaks: Sakala kõrgustiku lääneosaks, Liivi<br />
lahe rannikuks ning nende kahe piirkonna vaheliseks vahealaks. (vt Lisa III, kaart 1)<br />
3.1.1 Sakala kõrgustiku lääneosa<br />
Paikkond jääb Sakala kõrgustiku lääneserva, Metsepole madaliku <strong>ja</strong> osaliselt Liivi lahe<br />
rannikumadaliku alale (vt Arold 2005), vanemates käsitlustes on seda loetud tervenisti Sakala<br />
kõrgustiku lääneosa alla (Pärnumaa, 480; Varep 1981, 53), millise terminiga seda siin ka<br />
kokkuvõtlikult nimetatakse. Tinglikult on käsitletava ala läänepiir tõmmatud Tõito<strong>ja</strong>–Teaste<br />
teega paralleelselt, sellest veidi lääne poole. Kaasa on arvatud ka Reiu jõe ääres paikneva<br />
asustusala kaudu selle piirkonnaga seotud Ristiküla. A<strong>ja</strong>looliselt asuvad kirjeldatud alal Jäär<strong>ja</strong><br />
(Saarahof), Pati (Pattenhof), Kilingi (Kurkund), Kärsu (Kersel) <strong>ja</strong> Tihemetsa (Tignitz, Voltveti)<br />
mõisad. Jäär<strong>ja</strong> mõisast on hiljem eraldunud Tali (Freyhof) <strong>ja</strong> Kilingi mõisast Laiksaare mõis.<br />
Muinasaegse asustuse kohta kõnealuses piirkonnas andmed pea puuduvad. Kindlalt ei<br />
kuulu sellesse perioodi ükski asulakoht ega kalmistu, saadud on vaid üks ebakindel juhuleid<br />
Tõrva talu lähedalt – putkkirves. Varasemad uuri<strong>ja</strong>d on pidanud Lõuna-Pärnumaad muinasa<strong>ja</strong>l<br />
tüh<strong>ja</strong>ks või väga hõredalt asustatuks (Moora 1926, 65; Pärnumaa, 167; Nugis 1934, 18; EA,<br />
149; Tõnisson1977, 663; Jaanits 1977, 771). Samas võiks leitud putkkirves pärineda kalmest,<br />
kuna lihtsalt maapinnale kaotatud raudesemel on väga vähe lootust säilida nii pikka aega 17 , kui<br />
see just ei satu alahoidumiseks sobivasse niiskesse keskkonda. Küsimust aitaks selgitada<br />
põh<strong>ja</strong>likum kirve leiukoha ümbruse inspekteerimine. Lootust annab as<strong>ja</strong>olu, et läheduses,<br />
17 Suuliselt autorile Mati Mandel (Eesti A<strong>ja</strong>loomuuseum).<br />
36
Change language