saarde ja häädemeeste kihelkonnad - Arheoloogia Tartu Ãlikoolis
saarde ja häädemeeste kihelkonnad - Arheoloogia Tartu Ãlikoolis
saarde ja häädemeeste kihelkonnad - Arheoloogia Tartu Ãlikoolis
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Tee kulgu saab hõlpsalt jälgida ka rootsiaegsetel kaartidel. Tahkuranna mõisast läheb see<br />
mööda ning mõisa juurde viib eraldi rada nii suure tee pealt kui ka vahetult mööda mereranda<br />
(EAA. F 308, n 2, s 14). Ranniku lähedal kulgeb peatee kuni Salatsi jõe <strong>ja</strong> mõisani, kus see<br />
hargneb mitmeks – väiksem haru läheb edasi vahetult mööda mereäärt, suurem aga rannikust<br />
pisut eemal (EAA. F 308, n 2, s 164). Tee ääres paikneb kaks oletatavasti muinasaegse<br />
algusa<strong>ja</strong>ga kalmistut (nr 15, 69). Võimalik, et neid on kokku isegi kolm, kui Võistest<br />
juhuleiuna saadud käevõru (nr 189) on tõesti pärit kalmest. Võimaliku muinasaegse algusega<br />
asulakohti on teada vaid üks – Häädemeeste Suurkülas (nr 1). On vägagi võimalik, et tegelikult<br />
leidub neid seal veel. Lisaks on tee äärest väidetavalt leitud rooma münt (nr 184) ning seal<br />
paiknevad oletatavad kääpad (nr 73). Samas on mõlema objekti olemasolu kaheldav. Pärnust,<br />
punktist mida tee arvatavasti läbis, on leitud mitmeid 9.–13. sa<strong>ja</strong>ndi aardeleide (Leimus 1976,<br />
56–57). Siiski võib neid vast pidada rohkem seotuks Pärnu jõe kui olulise veeteega.<br />
Keskaegsete muististega on tee markeeritud vaid Tahkurannas (jääb teest pisut eemale) <strong>ja</strong><br />
Häädemeestel ning mõlemal juhul on tegu kabelitega. Kindlasti kestsid keska<strong>ja</strong>l edasi ka<br />
tõenäoliselt muinasaega ulatuvad kalmed ning asulakohad. Seega võib öelda, et tõenäoliselt<br />
juba muinasa<strong>ja</strong> lõpust (kui mitte varem) on tee kulg markeeritud arheoloogiliste muististega.<br />
Teine oluline tee kulgeb Reiust mööda Reiu jõe kallast Nõmme <strong>ja</strong> Kärsu kõrtside<br />
(tänapäeva Kilingi-Nõmme ümbrus, edaspidi nimetatakse lihtsuse mõttes Nõmmeks) juurde.<br />
Esimest korda on teed mainitud 1442. aastal, Preisi (ordu) kirikumeeste visitatsioonireisi<br />
teekonna kirjelduses (LUB IX, 578 (846)). Osa sellel teel läbitud punkte olid Ruh<strong>ja</strong>, Jäär<strong>ja</strong><br />
mõis, Ristiküla küla <strong>ja</strong> Pärnu. Seega võib eeldada, et tee juba tollal eksisteeris. Korra on teest<br />
veel juttu Poola–Rootsi sõ<strong>ja</strong> a<strong>ja</strong>l 1609. aastal, mil rootslastel õnnestus tee poolakatele metsa<br />
maharaiumisega kinni panna (Pärnumaa, 193). Seega pidi tee kõrval vähemalt selle koha peal<br />
maastik täiesti läbimatu olema, et sundis Poola väed Pärnusse minnes tegema suure ringi läbi<br />
Vil<strong>ja</strong>ndi <strong>ja</strong> Läänemaa, nii et teekond võttis 5–6 päeva (ibid.). See näitab ilmekalt, et tee oli<br />
va<strong>ja</strong>lik otseühenduseks <strong>ja</strong> kui teda kasutada ei saanud, oldi sunnitud tegema suuri ringe.<br />
Nähtavasti oli jõeäärne kõrgem maa ainuke sobilik koht tee tekkimiseks muidu väga soisel <strong>ja</strong><br />
metsasel maastikul. Muinasaega ulatuvate muististega tee markeeritud ei ole, samuti ei paikne<br />
tee läheduses ühtegi kindlalt keskaegset muistist, väl<strong>ja</strong> arvatud Pärnu kihelkonna alalt Surjust<br />
saadud 14. sa<strong>ja</strong>ndi aardeleid (Leimus 1976, 38, 73, nr 114). Kuna kir<strong>ja</strong>like allikate järgi oli<br />
Ristiküla olemas juba keska<strong>ja</strong>l, paiknevad tee ääres tõenäoliselt ka keskaegne asulakoht <strong>ja</strong><br />
kalmistu. Pole mingit alust uskuda, et teed kasutati juba muinasa<strong>ja</strong>l. Seevastu keska<strong>ja</strong>l oli ordu<br />
see, kellel oli oma valdustes va<strong>ja</strong> võimalikult otseseid teid. Kõnesolev tee viis vähemalt Rootsi<br />
a<strong>ja</strong>l Kilingi mõisast edasi Ruh<strong>ja</strong> <strong>ja</strong> Karksisse (EAA F 308, n 2, s 3; F 308, n 2, s 6), ühendades<br />
43
Change language