saarde ja häädemeeste kihelkonnad - Arheoloogia Tartu Ãlikoolis
saarde ja häädemeeste kihelkonnad - Arheoloogia Tartu Ãlikoolis
saarde ja häädemeeste kihelkonnad - Arheoloogia Tartu Ãlikoolis
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
1.2 Uurimislugu<br />
Käsitletava piirkonna uurimine algas 19. sa<strong>ja</strong>ndi lõpus, mil muuseumitesse jõudsid<br />
mitmed leiud Saarde kihelkonna alalt P. Sitska vahendusel, kes oli tollal veel üliõpilane, hiljem<br />
aga Saarde kihelkonna kooliõpeta<strong>ja</strong> <strong>ja</strong> muinsushuviline. Ta oli ka Ab<strong>ja</strong> kooliõpeta<strong>ja</strong> Jaan Jungi<br />
(1935–1900) korrespondent (Jung 1898, II). 1894. aastal andis Sitska Õpetatud Eesti Seltsi<br />
kogusse üle leiud Tali mõisa juures paiknenud külakalmelt, mis tõenäoliselt lub<strong>ja</strong>ahju<br />
tegemisel täielikult hävitati <strong>ja</strong> mida ta ise ka teatud määral kaevas (AI PR 1882:1-13; AI<br />
1883:1–10). Samuti on tema poolt muuseumi toodud mõned Mikunõmme kalmelt pärit leiud<br />
(AI 1990:1–3) <strong>ja</strong> mitmed juhuleiud (AI 1895 mõõk, AI 1898 kirves). Mõningad juhuleiud<br />
sattusid ka Jaan Jungi kätte, kust nad hiljem on jõudnud A<strong>ja</strong>loomuuseumisse (AM A 162:1,<br />
kirves; AM A 163:1, kiviese, Jungil nimetatud kivimunaks).<br />
Suuremat tähelepanu pöörati piirkonna muististele seoses Jungi poolt algatatud üleeestilise<br />
muististe registreerimiskampaaniaga 1880. aastatel. Korrespondentidelt saadud teadete<br />
<strong>ja</strong> välitööde tulemusena valmis kolm raamatut, millest teine osa, „Muinasa<strong>ja</strong> teadus Eestlaste<br />
maalt. Kohalised muinasa<strong>ja</strong> kirjeldused Liivimaalt, Pernu <strong>ja</strong> Vil<strong>ja</strong>ndi maakonnast”, käsitles ka<br />
Saarde <strong>ja</strong> Häädemeeste kihelkondade muistiseid ning kohapärimust (Jung 1898, 40–67).<br />
Saarde kihelkonnast olid korrespondentideks juba eelpoolmainitud kooliõpeta<strong>ja</strong> P. Sitska,<br />
põhiliselt Vil<strong>ja</strong>ndis tegutsenud kir<strong>ja</strong>mees, rahvamees <strong>ja</strong> muinsushuviline A. Suurkask (1873–<br />
1965) (Talts 2003) <strong>ja</strong> kohalikud taluperemehed (Jung 1898, II). Häädemeestelt saatsid<br />
koostööd metsahoid<strong>ja</strong> J. P. Sögel, kirikuõpeta<strong>ja</strong> Rechtlich, kohalik kaupmees <strong>ja</strong> laevakaptenid<br />
(ibid.) Samuti on oluline Jungi käsikir<strong>ja</strong>de kogu (Mss), mis sisaldab arvukalt publitseerimata<br />
infot.<br />
Järgmine etapp piirkonna arheoloogilises uurimises jõudis kätte 1920. aastatel, mil<br />
äs<strong>ja</strong>avatud TÜ arheoloogia õppetooli poolt korraldati teine üle-eestiline muististe<br />
registreerimine. Selle käigus käisid üliõpilased oma seminaritööde raames kihelkondade kaupa<br />
maal ringi, vaatasid üle teadaolevad muistised ning kogusid kohalikelt teateid veel tundmatute<br />
paikade kohta. Saarde kihelkonna kohta koostas kirjelduse Richard Indreko (1900–1961),<br />
(1923) <strong>ja</strong> Häädemeeste kohta Oskar Parmas (1899–1961) (1923). Tegemist on üpris<br />
üksikas<strong>ja</strong>like <strong>ja</strong> hoolikalt koostatud kirjeldustega, eriti Indreko poolt. Kaardid on muististe<br />
lokaliseerimisel suureks abiks, kuigi esineb ka ebatäpsusi. Millalgi enne kihelkonnakirjelduste<br />
koostamist on Häädemeeste kihelkonnas Aru talu kalmel, Suure laeva käärus <strong>ja</strong> Tõotusemäel<br />
teostanud kaevamisi Anton Suurkask. Parmas on seda fakti Häädemeeste<br />
7
Change language