saarde ja häädemeeste kihelkonnad - Arheoloogia Tartu Ãlikoolis
saarde ja häädemeeste kihelkonnad - Arheoloogia Tartu Ãlikoolis
saarde ja häädemeeste kihelkonnad - Arheoloogia Tartu Ãlikoolis
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
saadud mittearheoloogidest inimeste suu läbi <strong>ja</strong>/ või üpris kaua aega tagasi. Üksikute leidude<br />
põh<strong>ja</strong>l on kalmet raske dateerida, kuna enamasti olid külakalmed kasutusel väga pikka aega<br />
(Valk 2001, 89). Kalme kasutuselevõtu a<strong>ja</strong> väl<strong>ja</strong>selgitamisel on tuginetud põhiliselt<br />
leiumater<strong>ja</strong>lile <strong>ja</strong> kalme paiknemiskontekstile. Kasutatud on ka Muinsuskaitseameti<br />
dateeringuid. Kuna enamasti põhinevad need passi koosta<strong>ja</strong> sisetundel või teatud stereotüüpidel<br />
(pikka perioodi hõlmavad raamdateeringud), on neisse suhtutud üpriski suure kahtlusega.<br />
Arvesse on võetud as<strong>ja</strong>olu, et enamasti pandi andmete puudumisel dateeringuks standardne<br />
15.–18. sa<strong>ja</strong>nd. Kui on antud sellest varasem dateering, pidi selleks tõenäoliselt mingi põhjus<br />
olema. Seega on kalmeid, mille algusaeg jääb Muinsuskaitseameti andmeil 13.–14. sa<strong>ja</strong>ndisse,<br />
käsitletud kui keskaegseid kalmeid, teisi kui määramatuid või hilisemaid. Siiski tuleb rõhutada,<br />
et kõik järgnevalt antud dateeringud jäävad vaid käesoleva töö autori hinnanguteks.<br />
Väga huvipakkuv on teade Treimanis asunud kääbaste kohta. Esimesena on neid lähemalt<br />
käsitlenud Friedrich Karl Hermann Kruse „Necrolivonicas” (1842, 10), kus ta annab kirjelduse<br />
väidetavate kääbaste kohta Treimanis (Dreymannsdorf) <strong>ja</strong> Kapsehten´is. Kruse peab neid<br />
pärinevaks Kreekast ning Roomast ning mõlemas kääpaleiukohas olevat leitud ka Kreeka või<br />
Rooma münte (vt nr 184). Ta kirjeldab neid kui kõrgeid liivast künkaid mis on kartuliaukude<br />
kaevamise <strong>ja</strong> tuule tegevuse tõttu peaaegu hävinud. Üksikuid kääpaid on ta vähe täheldanud,<br />
pigem on tegu juhuleidudega liiva seest. Üpris suurelt alalt olevat ta siin-seal leidnud, et<br />
maapind on 0,5–1 <strong>ja</strong>la sügavusel segatud rohke söega, milles võis leida savinõukilde,<br />
pronksitükke, raudesemeid, mis enamuses kandsid põletusjälgi. Kruse arvates põletati surnuid<br />
seal lähedal, pandi siis jäänused urni ning maeti kääpasse. Pisut arusaamatuks jääb tema väide,<br />
et mõlemas paigas asusid kääpad mere ääres ning andsid laevadele signaale. Sarnaseid kuhjeid<br />
olevat leitud ka Skandinaaviast. (Kruse 1842, 10) Kirjelduse järgi ei saa olla päris kindel, kas<br />
tegemist oli ikka kääbastega. Treimanis, nagu ka kogu Häädemeeste kihelkonna rannikul,<br />
jookseb mööda mere äärt luiteahelik, mis nimetatud küla kohal on juba üpris madal. On<br />
võimalik, et Kruse pidas kääbasteks tavalist matmispaika, mis oli ra<strong>ja</strong>tud luidetele, nagu seda<br />
mu<strong>ja</strong>lgi rannikul ette tuleb (vt Keskla talu nr 27, Sõ<strong>ja</strong>mägi nr 69, Teesu mäed nr 72). Süsi <strong>ja</strong><br />
põlenud esemed võivad pärineda ka põletusmatustest, samuti ka savinõukillud, seda enam, et<br />
ühegi terve savinõu leidmist Kruse ei maini.<br />
Kolme kalme algus võib ulatuda muinasaega –Tauste kalme Saardes (nr 61), Aru talu<br />
kalme (nr 15) <strong>ja</strong> Sõ<strong>ja</strong>mäeks nimetatav kalme Häädemeeste kihelkonnas (nr 69) (vt lisa II, kaart<br />
1). Aru talu kalmet Häädemeeste Suurkülas olevat kaevanud Anton Suurkask, kes leidnud all<br />
põletusmatuseid <strong>ja</strong> peal laibamatuseid (Parmas 1923, 6). See ei viita veel otseselt muinasa<strong>ja</strong>le,<br />
kuna ka keska<strong>ja</strong>l esines üpris arvukalt põletusmatuseid. Kuna läheduses (ca 450 m kaugusel)<br />
20
Change language