saarde ja häädemeeste kihelkonnad - Arheoloogia Tartu Ãlikoolis
saarde ja häädemeeste kihelkonnad - Arheoloogia Tartu Ãlikoolis
saarde ja häädemeeste kihelkonnad - Arheoloogia Tartu Ãlikoolis
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
ka suurem võimalus, et kalmetest juhuslikult saadud leiud kuuluvad just sellesse perioodi.<br />
Ainult juhuleidude põh<strong>ja</strong>l ei saa väita, kas tegu on keska<strong>ja</strong>l või Rootsi a<strong>ja</strong>l alguse saanud<br />
kalmistuga. Taolise ebakindla algusa<strong>ja</strong>ga kalmeteks on näiteks Reinu küla Peedu talu Kalmude<br />
mägi (nr 51), mille leiumater<strong>ja</strong>l (südasõlg, Kristiina-aegne Riia killing, plaatotstega<br />
hoburaudsõlg) dateerub suures osas Rootsi aega. Kahjuks ei ole Reinu külast asulakohta veel<br />
leitud, kuid 1624. aasta revisjonis (Das Pernauer 1967, 66) on küla (Koerxsar) juba mainitud.<br />
Reiu talu kalmistust (nr 56) on leitud sinisest klaasist helmeid <strong>ja</strong> Sigismund III (valitses 1578–<br />
1632) Riia killing. Samuti dateerib leiumater<strong>ja</strong>l Rootsi aega kalmistud Võtsi talu maal<br />
Tahkurannas (nr 83) (tähtsõlg) <strong>ja</strong> Väiksekülas (nr 84) (17. sa<strong>ja</strong>ndi Riia killing). Muhu küla<br />
Veskimäe (Keldrimäe) (nr 46) seest on leitud savinõukilde, mis võivad pärineda nii keska<strong>ja</strong>st<br />
kui Rootsi a<strong>ja</strong>st, kuid kalme läheduses põllu pealt saadi rootsiaegne savinõukild. Tõenäoliselt<br />
kuuluvad nii mõnedki neist kalmetest täielikult Rootsi aega, kuna rahvaarvu <strong>ja</strong> asuala<br />
suurenemise tõttu oli va<strong>ja</strong> ka uusi kalmeid.<br />
Esineb veel grupp kalmeid, mis võisid olla väga hilise a<strong>ja</strong>ni kasutusel. Sellele viitab<br />
juustega matuste leidmine kalmistult. Kuna isegi Põh<strong>ja</strong>sõ<strong>ja</strong>-aegsetes kalmistutes pole leitud<br />
luustikel juukseid 9 , on kõnesolevate kalmete puhul neisse maetud veelgi hiljem, 18. <strong>ja</strong> võibolla<br />
ka veel 19. sa<strong>ja</strong>ndil. Külakalmesse matmise traditsiooni niivõrd pikaa<strong>ja</strong>line säilimine võib<br />
olla tingitud piirkonna perifeersest iseloomust. Kõrvalistes kohtades säilivad vanad nähtused<br />
kauem. Samas ei ütle kalmetest leitud juuksed midagi kalme kasutuselevõtu a<strong>ja</strong> kohta. Taolised<br />
kalmistud on Kaassaare talu kalme (nr 22), Keskla talu kalme (nr 27) <strong>ja</strong> Vanatoa mäe kalme (nr<br />
77) Treimanis, kust on leitud ka hiliskeskaegne <strong>ja</strong> rootsiaegne asulakoht (nr 10). Samuti on<br />
juukseid leitud luustikelt Reinse Kirikumäel (nr 55), mis sai tõenäoliselt alguse keska<strong>ja</strong>l.<br />
Keska<strong>ja</strong>l on kalmete levikuareaal võimalike muinasaega ulatuvate kalmetega võrreldes<br />
tunduvalt laienenud. Neid esineb rohkelt Saarde kihelkonna keskosas <strong>ja</strong> üks veel lääne pool.<br />
Kalmete võrk on üpris tihe, kuna kasutusel olid ka need kalmed, mille algus ulatub<br />
muinasaega, kuid ebaühtlane. Mitmel juhul paiknevad asulakohad <strong>ja</strong> kalmed nii lähestikku,<br />
näiteks Veeliksel, Jäär<strong>ja</strong>s, Väl<strong>ja</strong>külas Räägu talu juures, et neid võib pidada omavahel seotuiks.<br />
Rannikul võiks samuti paikneda keskaegseid kalmeid, kuid tõenäoliselt pole neid veel lihtsalt<br />
leitud. Palju on kalmeid, mille juurest on asula leidmata <strong>ja</strong> vice versa. Mitmeid kalmeid on<br />
tekkinud paikadesse, mis vähemalt tänapäeval on üpris kõrvalised, näiteks Reinse, Pupsi,<br />
Kamma.<br />
9 Suuliselt autorile Heiki Valk (TÜ arheoloogia kabinet) .<br />
23
Change language