saarde ja häädemeeste kihelkonnad - Arheoloogia Tartu Ãlikoolis
saarde ja häädemeeste kihelkonnad - Arheoloogia Tartu Ãlikoolis
saarde ja häädemeeste kihelkonnad - Arheoloogia Tartu Ãlikoolis
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
eesmärgi täidab. Pearõhk on pandud hilisemale a<strong>ja</strong>loole <strong>ja</strong> varasema a<strong>ja</strong> osas refereeritakse<br />
suuresti Pärnumaa koguteost. Üsna samas laadis on ka juba 1978. aastal ilmunud „Pärnust<br />
Ainažini” (Kallas, Kiil & Mõis 1978) ning 1985. aastal üllitatud „Häädemeeste 13. sa<strong>ja</strong>ndist<br />
Vene a<strong>ja</strong> lõpuni” (Kallas & Aruväli 1985).<br />
1.3 Piirkonna a<strong>ja</strong>lugu<br />
allikates<br />
1.3.1 Asustuse <strong>ja</strong> territoriaalse kuuluvuse ka<strong>ja</strong>stused kir<strong>ja</strong>likes<br />
Kuna uurimisala on piiritletud Saarde <strong>ja</strong> Häädemeeste kihelkondadega, antakse<br />
kõigepealt ülevaade nende kujunemisloost. Saarde kiriku <strong>ja</strong> kirikukihelkonna asutamisaega ei<br />
ole teada. Saarde kiriku arhiiv põles 1789. aastal ära ning kirikukroonika on tagasi suudetud<br />
viia vaid 1613. aastani (Pärnumaa, 503). Kihelkonna esimene kirik asus Jäär<strong>ja</strong> (Saarahof)<br />
mõisa juures, millest ka kihelkond omale nime saanud (Pärnumaa, 503). Kihelkond on olemas<br />
vähemalt 16. sa<strong>ja</strong>ndi keskel, mil kirikul oli oma luterlik preester (ELGR, 298). Amelungi<br />
andmetel teenis Saarde Katariina kirikus 1580. aastatel sama õpeta<strong>ja</strong> kui Karksis, ning kirik oli<br />
tollel hetkel Saarde <strong>ja</strong> Halliste kihelkondade <strong>ja</strong>oks ühine (1898, 74). Saarde kihelkonna alla<br />
kuulus vähemalt 17. sa<strong>ja</strong>ndi keskel ka Häädemeeste, mis 1776. aastal Tori alla ühendati, kuna<br />
halbade teeolude tõttu ei käinud Saarde õpeta<strong>ja</strong> kohal (Pärnumaa, 335). Tahkuranna<br />
(Tackerort) kirik oli kindlalt olemas 1613. aastal, mil ta tõenäoliselt kuulus Pärnu kihelkonna<br />
alla, 1680. aastal oli see aga juba Tori abikirik (ELGR, 305). Vana kirikuhoone asukoht on<br />
teadmata, kuid oma praegusele asupaigale (Võistes) ehitati puukirik 1695. aastal. Hoone põles<br />
varsti maha ning ehitati peaaegu samale kohale uuesti üles (Pärnumaa, 335). Iseseisev<br />
Häädemeeste kihelkond (mille alla kuulus ka Tahkuranna) loodi alles 1863. aastal. 17. sa<strong>ja</strong>ndi<br />
lõpust kuni 18. sa<strong>ja</strong>ndi alguseni oli ka Kõpu Saarde abikiriku staatuses (ELGR, 298).<br />
Kuna enamik Saarde <strong>ja</strong> Häädemeeste kihelkondade muististest pärinevad 13.–18.<br />
sa<strong>ja</strong>ndist, antakse siinkohal lühike ülevaade piirkonna a<strong>ja</strong>loost.<br />
Esimesed teated uuritava piirkonna kohta pärinevad Henriku Liivimaa kroonikast. Siiski<br />
ei räägita otseselt neist paigust, vaid mainitakse nende läbimist teistesse kohtadesse<br />
suundumisel. Nii on mainitud hilisemat Häädemeeste kihelkonda läbivat mereäärset teed<br />
9
Change language