saarde ja häädemeeste kihelkonnad - Arheoloogia Tartu Ãlikoolis
saarde ja häädemeeste kihelkonnad - Arheoloogia Tartu Ãlikoolis
saarde ja häädemeeste kihelkonnad - Arheoloogia Tartu Ãlikoolis
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
pühaks peetud 12 . Samuti on Jung pidanud ohvrikiviks teisale veetud kivi (Jung 1898, 54 (59))<br />
ning ka nõidade pärimus viitab objekti erilisusele.<br />
Kindlasti pühaks peetud mägesid on piirkonnas teada vaid üks – Tõotusemäeks või<br />
Kantsimäeks nimetatud suur <strong>ja</strong> järskude nõlvadega luide Rannametsas (nr 105). Jung on mäge<br />
pidanud linnamäeks, kuigi ta seda kindlalt ei ole. Anton Suurkask olevat kaevamistel leidnud<br />
mäelt münte, mida sinna tõenäoliselt ohverdati, telliskivide tükke <strong>ja</strong> sütt. Süsi võib olla seotud<br />
mäel teostatud rituaalide või ka lihtsalt kunagiste metsapõlengutega. Tellisetükke võiks<br />
seletada seal kunagi asunud hoonega. Kas mäel oli kunagi kabel ning millal <strong>ja</strong> mida seal peale<br />
müntide võidi veel ohverdada, jääb tõenäoliselt alatiseks saladuseks, kuna mägi on mustade<br />
arheoloogide poolt täielikult, 10 sentimeetriste korriste kaupa metalliotsi<strong>ja</strong>tega üle käidud <strong>ja</strong><br />
läbi kaevatud 13 . Mäe nimi – Tõotusemägi – võib olla seotud igivana arusaamaga tõotusest kui<br />
ohvrilepingust (Loorits 1932, 240). Emandamägi (nr 106) on üpris mitmetahulise pärimusega.<br />
Kaitse all on see ohvrikohana, pärimuse järgi võiks teda ka pelgupaigaks pidada. Huvitav on<br />
teade mäe kõrval paiknenud terav-ovaalsest kiviringist, mille sees süsi <strong>ja</strong> tuhk (Indreko 1923,<br />
110). Vääriks lähemat uurimist, millega täpselt on tegu. Reomäe (nr 107) puhul võib tegemist<br />
olla omaaegse pühaks peetud kohaga. Tõenäoliselt on tegemist enamasti Saaremaal ning ka<br />
Põh<strong>ja</strong>-Eestis levinud reo- ehk rihupaigaga, kust ei tohtinud muidu mööda minna, kui tuli sinna<br />
midagi visata või teostada teatud toiminguid; reomäed moodustavad omaette pühapaikade<br />
rühma (Kaasik 2007, 40–41).<br />
Üksikult paiknevaid pühasid puid piirkonnast teada otseselt ei olegi. Vaid ühe männiga<br />
seoses (nr 108) räägitakse Karl XII-st, kes olevat puu istutanud <strong>ja</strong> ühe <strong>ja</strong>laka puhul on Indreko<br />
oletanud, et seda on tema vanuse tõttu peetud pühaks (nr 109).<br />
Nel<strong>ja</strong> allika puhul võib täheldada teatud pühadust või pärimussidusust. Kaks neist (nr 111<br />
Kargo<strong>ja</strong> talu maal; 112 Kärsus) on olnud raviva toimega, Loodejõe allikate vett on hoitud<br />
kodus halbade vaimude vastu (nr 113). Üks, Allikukivi allikas (nr 110) olevat tekkinud, kui<br />
pulmama<strong>ja</strong> maa alla vajus ning siis voolas sealt viina väl<strong>ja</strong>.<br />
Piirkonnas võib leida kohti, mida võiks nimetada pühadeks kompleksideks (mitu pühaks<br />
peetavat objekti asuvad koos). Selline asub näiteks Uuluta talu juures (nr 118), kus paiknesid<br />
koos kivi (praegu muinsuskaitse all), ohvriaed (sisse pandi uudset, sisse ei tohtinud minna) <strong>ja</strong><br />
puu, mille otsas rippusid kotid, kuhu pandi samuti osa uudsest. Siiski pole päris selge, kas<br />
neisse ohverdati samal a<strong>ja</strong>vahemikul või kandus pühadus a<strong>ja</strong> jooksul ühelt as<strong>ja</strong>lt teisele. Igaüks<br />
neist (puu, kivi, aed) võis omada ka erinevat tähendust ning täita erinevaid ülesandeid, kui nad<br />
12 Suuliselt autorile Heiki Valk (TÜ arheoloogia kabinet).<br />
13 Suuliselt autorile Heiki Valk (TÜ arheoloogia kabinet).<br />
29
Change language