saarde ja häädemeeste kihelkonnad - Arheoloogia Tartu Ãlikoolis
saarde ja häädemeeste kihelkonnad - Arheoloogia Tartu Ãlikoolis
saarde ja häädemeeste kihelkonnad - Arheoloogia Tartu Ãlikoolis
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
1. Allikad, uurimislugu <strong>ja</strong> uurimispiirkond<br />
1.1 Allikad<br />
Käesoleva bakalaureusetöö koostamisel on kasutatud nii arheoloogilisi kui kartograafilisi<br />
mater<strong>ja</strong>le.<br />
Arheoloogilise teabe koondamiseks on põhiliselt kasutatud <strong>Tartu</strong> Ülikoolis valmivat<br />
arheoloogilise kohainfo andmebaasi. Sellesse on koondatud arheoloogiline kohainfo<br />
kihelkonnakirjeldustest, inspektsiooni- <strong>ja</strong> kaevamisaruannetest, Jungi käsikir<strong>ja</strong>de kogust<br />
(Mss) 1 , kir<strong>ja</strong>nduses ilmunud muistiseteadetest, muististe passidest, muuseumide<br />
leiukataloogidest, rahvaluuleteadetest <strong>ja</strong> mu<strong>ja</strong>lt. Erinevad teated, sealhulgas Eesti Rahvaluule<br />
Arhiivi kohapärimuse andmebaasi kirjed, on seotud unikaalse ID-koodi abil konkreetsete<br />
muististega, mille asukoht on kantud MapInfo programmi abil Eesti põhikaardile. Saarde <strong>ja</strong><br />
Häädemeeste kihelkondade puhul on selle töö ära teinud käesoleva kir<strong>ja</strong>tüki autor.<br />
Samas on kasutada oleva allikmater<strong>ja</strong>liga seotud mitmeid probleeme.<br />
Kihelkonnakirjeldused on kohati ebatäpsed, toetudes mõnikord vaid kohalike inimeste<br />
suulistele teadetele. Seega võivad mitmed kirjeldustes muistisena mainitud objektid seda mitte<br />
olla. Samuti on raske muistiseid olemasoleva info põh<strong>ja</strong>l dateerida. Kalmetest on leide<br />
saadudud enamasti vaid kalme lõhkumisel <strong>ja</strong> muuseumitesse on nad jõudnud sporaadiliselt.<br />
Andmed juhuleidude leiukonteksti kohta on tihti üpris olematud, kuna enamik juhuleidudest on<br />
saadud juba 19. sa<strong>ja</strong>ndi lõpul või 20. sa<strong>ja</strong>ndi algul. Vaid ühte uurimispiirkonnas asuvat<br />
muistist on teaduslikult kaevatud – Väikseküla kalmistut (nr 84) 2 , kuid selle aruanne puudub.<br />
Ka sihipäraseid inspektsioone, mille eesmärgiks oleks uute muististe väl<strong>ja</strong>selgitamine, pole<br />
käsitletavale alale enne 2007. aastat tehtud.<br />
Asustuse paiknemise <strong>ja</strong> eriti teede uurimiseks on kasutatud ka kartograafilist mater<strong>ja</strong>li.<br />
Suur abi on olnud L. A. von Mellini Liivimaa atlasest, mille Pärnumaa leht (No VIII) valmis<br />
1797.aastal. Kuna Mellinil esineb üpris suuri ebatäpsusi, on appi võetud ka 1839. aastast<br />
pärinev C. G. Rückeri Liivimaa spetsiaalkaardi V leht. Mõlema kaardi puhul on kasutatud<br />
Regio järeltrükis ilmunud kaardilehti. Samuti on üle vaadatud Eesti A<strong>ja</strong>looarhiivis fondis 308<br />
säilitatavaid rootsiaegseid kaarte Liivimaa kubermangu Joonestusko<strong>ja</strong> arhiivist. Need on kõige<br />
varasemad kaardid, mis annavad asustusest <strong>ja</strong> teedevõrgust üpris täpse pildi.<br />
1 Jungile, Eesti Kir<strong>ja</strong>nduse Seltsile <strong>ja</strong> teistele saadetud kir<strong>ja</strong>de kogu.<br />
2 Siin <strong>ja</strong> edaspidi kahekohalised numbrid sulgudes viitavad muististe <strong>ja</strong> juhuleidude loetelule Lisas I.<br />
6
Change language