saarde ja häädemeeste kihelkonnad - Arheoloogia Tartu Ãlikoolis
saarde ja häädemeeste kihelkonnad - Arheoloogia Tartu Ãlikoolis
saarde ja häädemeeste kihelkonnad - Arheoloogia Tartu Ãlikoolis
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
Sissejuhatus<br />
Bakalaureusetöö „Vanemast asustusest <strong>ja</strong> teedest Edela-Eestis: Saarde <strong>ja</strong> Häädemeeste<br />
<strong>kihelkonnad</strong>” eesmärgiks on anda esmane ülevaade seni väheuuritud ala asustuse tekkimise a<strong>ja</strong><br />
<strong>ja</strong> iseloomu ning erinevaid piirkondi ühendanud teede kulgemise <strong>ja</strong> olemasolu kohta eri<br />
perioodidel. Selleks kasutatakse nii arheoloogilisi kui kir<strong>ja</strong>likke allikaid.<br />
Uurimispiirkond on määratletud Saarde <strong>ja</strong> Häädemeeste kihelkondadega nende 19.<br />
sa<strong>ja</strong>ndi piirides (vt lisa III, kaart 2). Samas vaadeldakse ka nende piiride kehtivust ning<br />
võimalikke muutusi a<strong>ja</strong>s. Kahte kihelkonda ühendavateks teguriteks on nende lähedane<br />
geograafiline paiknemine, mõlema vähene uuritus <strong>ja</strong> ebamäärane administratiivne kuuluvus<br />
muinasa<strong>ja</strong> lõpu kontekstis.<br />
Töö on liigendatud nel<strong>ja</strong> peatükki. Esimeses peatükis, mis on omakorda <strong>ja</strong>gatud nel<strong>ja</strong>ks<br />
alapeatükiks, antakse ülevaade töös kasutatud allikatest, senisest uurimisloost, piirkonna<br />
a<strong>ja</strong>loost ning maastikulisest liigendusest. A<strong>ja</strong>loo alapeatükk on omakorda <strong>ja</strong>gatud kaheks<br />
osaks, millest üks räägib uurimisala asustuse ning territoriaalse <strong>ja</strong>otuse ka<strong>ja</strong>stustest kir<strong>ja</strong>likes<br />
allikates, teine osa aga piirkonna mõisatest <strong>ja</strong> nende tekkeloost.<br />
Teises peatükis käsitletakse põh<strong>ja</strong>likumalt uurimispiirkonna muistiseid liikide kaupa.<br />
Vaadeldakse nende iseloomu, a<strong>ja</strong>list kuuluvust, paiknemist maastikul, seost pärimuse ning<br />
laiema kontekstiga.<br />
Kolmandas peatükis üritatakse leida uurimispiirkonna territoriaalseid üksuseid, samuti<br />
ühendusteid nende vahel. Peatükk on omakorda <strong>ja</strong>gatud kolmeks alapeatükiks. Esimene neist<br />
vaatleb asustust <strong>ja</strong> asustuspiirkondi uurimisalal kolme piirkonna kaupa. Teine alapeatükk<br />
käsitleb lähemalt teid <strong>ja</strong> kommunikatsioonisuundi, püüab leida nende tekkeaega ning seoseid<br />
teiste muististega. Kolmandas alapeatükis mõtiskletakse Saarde <strong>ja</strong> Häädemeeste kihelkondade<br />
alla kuuluvate maade võimalike varasemate piiride ning alluvussuhete üle ning peatutakse<br />
lühidalt Sakala muinasmaakonna läänepiiri küsimusel.<br />
Töösse kuuluvad ka viis lisa. Lisa I on uurimisala muististe <strong>ja</strong> juhuleidude nimekiri. See<br />
on suuresti koostatud TÜ arheoloogia kabineti arheoloogilise kohainfo andmebaasi abil. Väl<strong>ja</strong><br />
on jäetud mõningad käesoleva uurimuse seisukohast tähtsusetud teated. Igal muistisel <strong>ja</strong><br />
juhuleiul on number, mille abil saab seda levikukaartidelt (lisa II) üles leida <strong>ja</strong> millele on ka<br />
tekstis viidatud. Siiski ei ole kõik muistised kaartidele märgitud, kuna see töö on<br />
arheoloogilise kohainfo andmebaasi raames juba ära tehtud ning seetõttu esitatakse töös vaid<br />
valitud temaatilisi levikuid. Et paremini mõista tekstis esitatud kohtade paiknemist üksteise<br />
4
Change language