saarde ja häädemeeste kihelkonnad - Arheoloogia Tartu Ãlikoolis
saarde ja häädemeeste kihelkonnad - Arheoloogia Tartu Ãlikoolis
saarde ja häädemeeste kihelkonnad - Arheoloogia Tartu Ãlikoolis
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
teateid 6 kabelikoha kohta, Häädemeestel, Kikeperas, Reinses, Tahkurannas, Taustes <strong>ja</strong><br />
Veeliksel (vt lisa II, kaart 2). Kindlalt lokaliseeritavad on neist vaid Häädemeeste (nr 86) <strong>ja</strong><br />
Reinse (nr 88), mis on mõlemad seotud ka kalmistutega – Häädemeeste Suurküla kalme asub<br />
kabelikohast paarikümne meetri kaugusel, Reinse kabel paikneski kalmistul, mida kutsuti<br />
Kirikumäeks. Häädemeeste Margareeta puust kabeli (St. Margarethen-Kapelle) kohta on<br />
teateid 17. sa<strong>ja</strong>ndi keskpaigast, mil see oli Saarde kiriku filiaal (ELGR, 304–305). 1776. aastal<br />
eraldati kabel Saardest ning ühendati Tori kihelkonnaga (ibid.). Tahkuranna kirik (nr 89) on<br />
olnud olemas vähemalt 1613. aastal, kuid selle täpne asukoht pole teada – võimalik, et see asus<br />
Tahkuranna mõisa häärberi koha peal (Pärnumaa, 335). Tõenäoliselt paiknes kiriku ümber ka<br />
kalmistu, mille kohta muud teated küll puuduvad. 1695. aastal ehitati uus kirik peaaegu tema<br />
praegusele asupaigale Võistes, mille ümber või lähedal paiknes arvatavasti samuti kalmistu.<br />
Sellele viitab ka üks kalmeteade (nr 70). Võimalik, et tegu on sama kalmega, kust on<br />
väidetavalt leitud kolmest traadist punutud käevõru (nr 189). Tauste kirik (nr 90) võib samuti<br />
olla seotud Tauste kalmega (nr 61), kuid kuna kiriku täpne asukoht <strong>ja</strong> isegi olemasolu on<br />
teadmata, jääb see vaid oletuseks. Veelikse (nr 91) <strong>ja</strong> Kikepera (nr 87) kabelite puhul pole päris<br />
selge, kas tegemist on lihtsalt küla <strong>ja</strong>oks püstitatud pühakodadega või seostuvad nendega<br />
samuti kalmistud. Veelikse kabel asunud mõisa eluma<strong>ja</strong> ligidal (Jung 1898, 49 (50)). Lähim,<br />
Mikunõmme kalme (nr 45) jääb omaaegsest mõisasüdamest umbes kilomeetri kaugusele.<br />
Kikepera kabel asub kirjelduste järgi Väikseküla kalmistust (nr 84) vähemalt 1,5 km kaugusel.<br />
Samas võis mõlema kabeli juures olla eraldi kalmistu, mis teadetes ei ka<strong>ja</strong>stu. Ähmane teade<br />
kalmel asunud kirikust on veel Küti Kase kalmistu (nr 36) kohta. Reinse kabeli kohta on<br />
säilinud pärimus ohverdamise kohta Tõnisepäeval. Laudadest kabelis ohverdati kivile/<br />
altarilauale, mida kutsuti Moosese käsulauaks. Kui kabel hävis, ohverdati kivi peale edasi. Jääb<br />
selgusetuks, kas see „altarilaud” on lihtsalt osa kabeli inventarist või omas kivi eraldiseisvat,<br />
kabelist sõltumatut pühadust. Lõuna-Eesti pärimuses ei ole siiski kabelid <strong>ja</strong> looduslikud<br />
ohverdamiskohad (puud, kivid, allikad jms) üldiselt omavahel seotud (Valk 2001, 25).<br />
Uuritavast piirkonnast on teada kolm objekti, mis on seotud Tõnise austamisega (nr 91 kivi<br />
Tõnise vakk, nr 117 Tõnnuvakk, Reinse kabel nr 219). Tõnis/ Tõnn on rahvauskumuslik vaste<br />
püha Antoniusele ning talt paluti abi kar<strong>ja</strong>le (eriti sigadele), vil<strong>ja</strong>le, pere tervisele <strong>ja</strong> heaolule,<br />
ohverdades vakka või loodusobjektide juures liha, villa, uudset <strong>ja</strong> muud sellist (Paulson, 1997,<br />
122–123). Tõnisekultuses on nähtud vanade paganlike elementide jätkumist kristlikus kuues<br />
(Ränk, 1949, 188). Kabelite paiknemises erilisi seaduspärasusi väl<strong>ja</strong> tuua ei saa. Kaks neist<br />
asuvad suurematest keskustest eemal (nr 87 Kikepera, 88 Reinse), väikestes külades või<br />
üksikute talude juures. Ülejäänud aga paiknevad suuremates keskustes või külades, kuigi<br />
27
Change language