E-Ait - Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu

1.1.Põlvkondadevahelisus ja meediaMeedia on alati tähendanud midagi uut ning esile kutsunud kartuse selle suhtes, mida seetäiskasvanutele ja lastele teeb. Praegune meediakeskkond on arenenud enneolematukiirusega. Täiskasvanute hirm võib olla asjakohane, sest kõiges pakutavas ei pruugiorienteeruda nemadki. Enamgi veel, vahel teavad lapsed rohkem, kui nende vanemad.Sugupõlvi võrdlevaid liigitusi on mitmeid. Olgugi, et erinevatel maadel on olnud erinevmeedia-ajalugu, jaotub meediakasutus ja nende nimetused üldistatuna põlvkonnitialljärgnevalt (Tabel 1.).Tabel 1 Põlvkondadevaheline meediakasutus (koostatud Herkmani, 2010; Jaakkola, 2010;Klaose, 2011; Potteri, 2011 poolt avaldatud võrdluste põhjal).Nimetus kasutusala järgi Ajajärk sünniaasta põhjal Uuema aja nimetusRaamatu ja/võiKuni 1960-dad.raadiopõlvkondRaamatupõlvkond ja/või Alates 1960-dad. x-põlvkondtelevisioonipõlvkondMeediapõlvkond või 1980-1995 y-põlvkondvideopõlvkondInternetipõlvkond 1995-2001 z-põlvkond, web 1.0 põlvkond,Interaktiivse internetipõlvkond2001- Milleniaalid, Web 2.0 põlvkond,digitaalsed pärismaalased,digitaalne põlvkond, M-generatsioon jm.Kui samasse ühiskonda kuulumine nõuab allumist ühistele suhtlemisnormidele, siiserinevus ühel ajal elavate põlvkondade põhiliste teabekanalite vahel võib olla probleem.Nad elavad ümbruses, mida mõjutavad erinevad mõtlemis- ja tegutsemistavad. Näiteksneed, kes hetkel vastutavad kasvatamise eest, on eagrupp, kellele internet on uusmeedia,samas, kui kasvaval põlvkonnal on internet käepärast olnud juba alates varasestlapsepõlvest (Jaakkola, 2010).Põlvkondadevahelised erinevused on alati olnud. Vaatamata nendele erinevustele oneelmisel põlvkonnal alati õnnestunud üles kasvatada järgmine. Siiski, mida vähem onpõlvkondadel ühist puutepunkti ja kõlapinda, seda nõrgemaks muutub nendevahelinekasvatusalane dialoog. Samas on praeguse meediakultuuri omadused dialoogi soosivad.Herkman (2010) arvamustele toetudes võib järeldada järgmist, et tänapäeva noored on10