E-Ait - Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu

see, et kõrgkool ei paku baasi mingis valdkonnas, on siiski probleem. Meetoditeedasiarendamiseks on vajalik teoreetiline arusaam. Kokkuvõtvalt tuleb tähtsustadamõlemat, nii täiend- kui baaskoolitust. (Bevort jt 2008)2007. aastal viidi Soomes läbi uurimus lasteaia- ja kooliõpetajate seas, et kaardistadameediakasvatuse koht õpetajakoolituses, õpetajaks õppijate kogemusi meediakasvatusest jaseda, kui tähtsaks peavad üliõpilased meediakasvatust laste puhul. Vastanud pidasidmeediakasvatust tähtsaks osaks laste kasvatamisel ja selle kaudu ka oma ülikooliõppeprogrammis. Vastajate meelest käsitletakse meediakasvatust õpetajakoolituses veelvähe ning nad loodaksid meediakasvatuse õpingutel saada konkreetseid mudeleid javahendeid meediakasvatuse läbiviimiseks koolis ja lasteaias. Lisaks teadvustati õpetajaterolli meediakasvatuse informatsiooni vahendamisel kodule. Lasteaiaõpetajaks õppivadvastajad märkisid, et meediakasvatuse paremaks läbiviimiseks vajavad nad: konkreetseidjuhiseid (14,8%), õppematerjale (13,5 %) ning seda, et meediakasvatus oleks osaks lasteaiariiklikus õppekavas (11,7 %). Kooliõpetajaks õppijad tähtsustasid lisaks eelnevale kameediakasvatuse olulisust õpetajakoolituses. (Alanen, 2007,16 )Samas kirjutati 2007.aastal Soomes ka seda, et kui Soome Haridusministeerium korduvaltõpetajaid tasuta meediakoolitusele kutsus, siis ei saadud koolitusrühmasid kokku.Huvipuudust seletati võimaliku tehnikahirmuga. Leiti, et kui õpetajaid saaks motiveeridatehnika vastu huvi tundma, siis innustuksid nad ka meediakasvatuse tegevustest.(Salokoski & Mustonen, 2007). Viimasele järeldusele on jõutud ka varem. Nimelt järeldati2005.a uurimuses, et õpetajad, kes olid ise huvitatud tehnika kasutamisest, jagasid neidoskuseid ka lastega (Kangassalo, Sommers-Piironen, Tanhua-Piironen, 2005). Seejuuresrõhutati, et tehnikavahendite varustatus ei oma ilma õpetaja ja tema huvita erilist tähtsust(samas).Saksamaal läbiviidud uurimusest, mille põhjal koostati ka käesolev küsimustik, selgus, etaja jooksul on lasteaia meediakasvatuses aset leidnud vähe muutusi. Muuhulgas toodivälja, et isegi kui meediakasvatust peetakse tähtsaks, siis teiste traditsioonilisteõppevaldkondade kõrval peetakse seda siiski vähemtähtsaks. Kui õpetajate endi suhtuminemeediasse pole hea, siis ei soosi nad ka laste meedia kasutamist ning meediakasvatust.Õpetajate suhtumist meediasse hinnati pigem skeptiliseks, eriti uusmeedia suhtes.Saksamaa lasteaednikud tunnevad, et neil puudub piisav ettevalmistus meediakasvatuseläbiviimiseks. Õpetajate motiveeritust ja kompetentsi peetakse hea meediakasvatuse25