E-Ait - Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu

Tabel 2 Meediaõpetuses kasutatavad põhimõisted (Lauk & Ugur 2003).MÕISTE VASTED SISU EESMÄRKMeediapädevusMedia literacyKriitiline ja teadlikTeadmiste, oskuste ja hoiakuteCritical viewing skillsMeediakompetentsussuhtumine meedia pooltpakutavasse, oskus kasutadameediat teabe levimiseks jakujundamine infoühiskonnastoimetulekuks, aktiivsekodaniku kujundamineMeediakirjaoskusoma eesmärkideKolmas kirjaoskussaavutamiseksMeediakasvatus Media education Elukestev õppimine meediakasutamise kaudu, vahetumeediakogemus, õpetaminemeedia abilMeediaõpetus Media education Teadmiste andmine meediakohta, analüüsioskusekujundamine, meediavahenditekasutamineeneseväljenduseksMeediapädevuse saavutamineMeediapädevuse saavutamineja arendamineMeediaharidusProfessional mediaAjakirjandusliku erihariduseMeediaprofessionaalideeducation,andmineettevalmistamineAjakirjandusharidusAntud töös on kasutatud palju kirjalikke allikaid, mis räägivad meediapädevusesuurendamisest kooli kontekstis. Meedia võimalikke mõjusid mainivad enamus viimaselajal avaldatud lapse arengut käsitlevad kirjutised, märksa vähem kirjutatakseeelkooliealiste laste meediakirjaoskusest või selle arendamisest. Mõnedes riikides eikäsitleta lasteaeda haridusasutusena (Soome, Saksamaa). Sellest olenemata onmeediakasvatuse temaatika seal laialdast käsitlust leidnud, näiteks lastekaitsega tegelevateorganisatsioonide kaudu (Salokoski & Mustonen, 2007). Eestis on lasteaed haridusasutusning õpetajad läbivad pedagoogikaalase hariduse (Pedagoogide kvalifikatsiooninõuded,2002). Lasteaedades viiakse läbi integreeritud õppetegevusi, mis peaksid seostuma lapsekeskkonnaga ning igapäevaeluga (Kooleelse lasteasutuse riiklik õppekava, 2008).Kui arvestada eelkooliealiste laste pidevat kokkupuudet meediakeskkonnaga ning aktiivsemeediakasutuse alustamist üha nooremas eas, siis meediapädevuse arendamine on kaeelkoolieas vajalik ja võimalik. Kuna meediakasvatus on meediapädevuse elukestev õpe,15