E-Ait - Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu

soov luua ise meediasisu (nt ajalehte,videofilmi või kuuldemängu)lasteaias olemasolevate meediavahenditeiseseisev kasutaminemeediast nähtud-kuuldud teemadeedasiuurimine (täiskasvanute või raamatutemeediaga seotud tunnete kirjeldamineVäga tihti %Tihti %Mõnikord %meediavägivalla matkiminemeediast nähtud inimeste ja tegelastejoonistamine või meisterdaminemeediast nähtud-kuuldud teemade ülearutleminemeediast nähtud-kuuldud lugudeümberjutustaminemeediast nähtud inimeste ja tegelasteimetleminekônelemine oma meediakasutamisestteleviisorist või reklaamidest kuuldud lauludelaulmine ja tekstide tsiteeriminemeediast nähtud inimeste ja tegelastejäljendaminemeediast nähtud-kuuldud teemadekasutamine rolli- ja loovmängudes0% 20% 40% 60% 80% 100%Joonis 1 Lasteaiaõpetajate tähelepanekud laste meediakogemuse väljenduste kohta(N=325)Neid vastajaid, kes üldse ei märganud meedia tarbimisest ajendatud käitumist, oli enamusküsimustes alla kümne protsendi. Nimetatud enamusest eristusid kolm teemaderingi, midaoli täheldatud vähem. Õpetajad tõid harvem välja seda, et lapsed sooviksid isemeediavahendeid kasutada, meediat luua või meediast kuuldud-nähtud teemasid edasiarutada. Võrreldes teiste teemadega, oli neis väljatoodud aspektides rohkem ka neidvastajaid, kes polnud mitte kunagi antud tegevusi laste puhul rühmas täheldanud. Kaks,vastanute meelest vähem ilmnevat tegevust, milleks olid meediavahendite iseseisevkasutamine ja meedia loomine, näivad nõudvat lapselt varasemat oskust või kogemust. Kuimeediakasvatus ei ole teatud ja tunnustatud õppevaldkond ning seda ei eksisteeriõppekavas, võib arvata, et lapsi ei ole nendeks tegevusteks varem juhendatud egajulgustatud, mistõttu on loomulik, et lapsed selleks huvi iseseisvalt üles ei näita. Kunaõpetajad ei tähelda ka laste huvi meediast kuuldud- nähtud teemasid rühmas edasi arutada,siis selleks võib pakkuda juba mitut võimalikku seletust. Esimene kattub juba väljatoodud33