küsimusele just nii nagu vastati. Näiteks, kui valikvastusena on märgitud „ei oska öelda“,pole teada, kas ei saadud aru küsimusest, vastajal puudus oma arvamus antud küsimusesvõi ei suutnud ta otsustada, kas suhtub väitesse pigem positiivselt või negatiivselt. Uuringannab ülevaate sellest, millised olid lasteaiaõpetajate arvamused selle kohta, kui palju nadmeediakasvatusest teavad ning mida nad meediakasvatusest enda arvates rakendavad. Seeei pruugi kajastada tegelikke teadmisi ning tegevusi.54
ALLIKADAlanen. V. (2007). Mediakasvatuksen tilaa ja kartoittava kysely lastentarhan- jaluokanopettajaopiskelijoille 2007.[ 2012, mai 4].http://www.mediamuffinssi.fi/filemanager/File/MM07-raportti-valmis-netti.pdfBachmann, T. (2005). Reklaamipsühholoogia.Tallinn:IloBevort, E., Frau-Meigs, D., Jacquinot-Dealunay, G. & Souyri, C (2008). From Grünwaldto Paris: Toward a Scale change?In. Jacquinot-Dealunay, G., Carlsson, U., Tayie, S& Tornero J.M (Eds). Empowerment through media aeducation: An interculturalDialogue. Göteborg: Nordicom, 37-49.Blackburn, S. (2002). Oxfordi filosoofialeksikon. Tallinn:Vagabund.Euroopa Liidu Komisjon (2009). Komisjon seab infoühiskonnale uue eesmärgi: osata uuemeediaga ümber käia. [2011, august 20].http://europa.eu/rapid/pressReleasesAction.do?reference=IP/09/1244&format=HTML&aged=0&language=ET&guiLanguage=enGrossberg, L., Wartella, E., Whitney, D. C. (1998). Mediamaking: mass media in apopular culture. Thousand Oaks:SageGümnaasiumi riiklik õppekava (2011). Riigi teataja RT I 14.01.2011, 2. [2012, mai 13].https://www.riigiteataja.ee/akt/120092011002Harro, H. Meedia roll laste maailma kujundajana. Õpetajate leht. 11.01.2002. [2011, juuli,14].Herkman, J. (2010). Median markkinoituminen, millenniaalit ja mediakasvatus. Kirj.Meriranta, M (Toim). Mediakasvatuksen käsikirja. UNIpress, 63-87Jaakkola, M. (2010). Uuden julkisuuden sääntöjä luomassa – keskustelevatvuorovaikutussuhteet keinona sukupolvien välisen digitaalisen kuilunkaventamiseen. Kirj. Meriranta, M (Toim). Mediakasvatuksen käsikirja. Kohtpuudub: UNIpress, 37- 60.55
- Page 1 and 2:
TALLINNA ÜLIKOOLKasvatusteaduste I
- Page 3 and 4: ANNOTATIONTallinn UniversityInstitu
- Page 5 and 6: SISSEJUHATUSLasteaiaõpetajad märk
- Page 7 and 8: Põhiautoriteks on W.J. Potter ja K
- Page 9 and 10: Carlsson, Tayie Tornero, 2008). Kä
- Page 11 and 12: sotsiaalselt ja poliitiliselt aktii
- Page 13 and 14: Kui arvestada, et televiisor mängi
- Page 15 and 16: Tabel 2 Meediaõpetuses kasutatavad
- Page 17 and 18: Tabel 3 Meediakasvatuse ajaloo aren
- Page 19 and 20: Erinevate meediakasvatusprogrammide
- Page 21 and 22: Lasteaia meediakasvatuse sisu ja õ
- Page 23 and 24: kauem õppekavas olnud (Koolieelse.
- Page 25 and 26: see, et kõrgkool ei paku baasi min
- Page 27 and 28: Olenemata sellest, kas meediakasvat
- Page 29 and 30: 4. EESTI LASTEAIAÕPETAJATE VALMISO
- Page 31 and 32: Käesolevas uurimistöös kasutatud
- Page 33 and 34: soov luua ise meediasisu (nt ajaleh
- Page 35 and 36: Oma osa sellest, et enamus lasteaed
- Page 37 and 38: jah, seda arutati sageli/ intensiiv
- Page 39 and 40: eraldiseisvana või on kirjeldatud
- Page 41 and 42: Tabel 7 Lasteaiaõpetajate nõustum
- Page 43 and 44: Olulisemaks peetavaid meediakasvatu
- Page 45 and 46: Kõige enam julgustati lapsi meedia
- Page 47 and 48: On rakendanud tihti või väga tiht
- Page 49 and 50: tõenäoliselt meedia mõjul kujune
- Page 51 and 52: & Veisson, 2010; Potter, 2011; Vint
- Page 53: -Meediakasvatust peetakse tähtsaks
- Page 57 and 58: Kurm, T. (2004). Eesti üldharidusk
- Page 59 and 60: Ugur, K. (2004a). Meediaõpetus põ
- Page 61 and 62: LISADLisa 1. Uurimistöös kasutatu
- Page 63 and 64: 6. Järgnevalt on loetletud mõned
- Page 65 and 66: 7.2. Millis(te)l kursus(te)l olete
- Page 67 and 68: 1 - täiestitähtsusetu2 3 4 5 - v
- Page 69 and 70: mitte kunagi harva mõnikord tihtik
- Page 71 and 72: 17. Millises vormis toimub reeglina
- Page 73 and 74: KõlaridDigikaameraMobiiltelefonGPS
- Page 75 and 76: 1 - ei ole üldse nõus 2 3 4 - tä
- Page 77 and 78: Lisa 3. Logistilise regressiooni tu
- Page 79: Lisa 5. Logistilise regressiooni tu