Riigid erinevad oma kultuuri ja meediakeskkonna poolest. Järgnevast näitest saabjäreldada, et meediakasvatus areneb koos meediakeskkonnaga, ent mitte tingimata.Ameerika teletööstus seadis riiklikul ja ühiskondlikul tasandil sisse laste meediaalasekaitse 1975 aastal nn perekonna tunni näol. See ennnastreguleeriv ja tänapäeval levinudnähtus reglementeeris selle, et teatud ajal näidati televiisoris peresaateid ning selleprogrammi vahetus läheduses jäeti ära vägivaldse sisuga programmid. (Potter 2011).Brown`i jt sõnul jäävad täna Ameerika haridusasutused meediahariduse andmises mahapaljudest riikidest, samas kui Ameerika on üks meediast küllastatumaid riike (viidanudPotter, 2011).Koolis antava meediahariduse kohta leiab enam materjale. Eesrindlikumad riigidmeediakavatuse valdkonnas on Austraalia, Kanada, Sveits, Sotimaa, Rootsi, Soome,Inglismaa, Iirimaa, Norra ja Ungari (Kurm, 2004; Nevski, 2011; Potter, 2011). Potter(samas) rõhutab Austraalia edu meediakasvatuse jagamisel – seal on meediakasvatusalates 1990-test tähtsustatud lasteaiast kuni 12. klassini.Mitmed autorid tõdevad, et meediakasvatust rakendatakse, kuid enamasti pole seeinstitutsionaalselt toetatud. Ettevõtlike inimesi leidub kõikjal, kuid uuendused piirduvadväikeste gruppidega (klass, piirkond). Kaugeleulatuvamad ettevõtmised jäävad enamastisoovituslikeks. (Bevort, Frau-Meigs, Jacquinot-Dealunay & Souyri, 2008)Kokkuvõtvalt võib öelda, et eelkooliealiste laste meediakasvatust maailma kontekstis onkeeruline kaardistada haridussüsteemide erinevuste tõttu. Siiski paistab, et riikides, kusmeediakasvatusel on üldhariduse kontekstis oluline koht, rakendatakse seda enam kaeelkoolieas.2.2.2.Laste meediakasvatus EestisKäesolev peatükk räägib sellest, mida on ära tehtud, et meediakasvatus jõuaks lasteni ennekooliiga. Teabekeskkonna, väärtuskasvatuse ja tehnoloogia temaatika kaudu onmeediaõpetus osa kooli õppekavast (Gümnaasiumi riiklik õppekava, 2011; Põhikooliriiklik õppekava, 2011), kuid Koolieelse lasteasutuse riiklikus õppekavas (2008)meediakasvatust ei ole.Järgnev ülevaade väikeste laste meediakasvatuse edendamiseks Eesti lasteaedades on väljatoodud kronoloogiliselt.20
Lasteaia meediakasvatuse sisu ja õpetajakoolituse väljaarendamiseks viidi läbianalüüsigrant „Meediakasvatus Eesti alushariduse institutsioonides“ (MEVA). Projektiraames läbiviidud fookusgrupi intervjuudega saadi esmane informatsioonmeediakasvatusest Eesti lasteaedades. Koguti seniseid praktikaid ning informatsioonilasteaiaõpetajate teadlikkusest, hoiakutest ja arusaamadest. (Siibak & Vinter 2010; Vinter,Siibak & Kruuse, 2010)Eelmainitud projektis osalenud lasteaiaõpetajad said osa pilootkoolitusest „Meediakasvatuslasteaias“ ning nende tagasisidet arvestati järgnevate koolitusprogrammide parendamisel.Meediakasvatus lülitati 2010 aastal valikainena <strong>Tallinna</strong> Pedagoogilise SeminariKoolieelse lasteasutuse õpetaja eriala õppekavasse ning täiendkoolituse moodulisse.<strong>Tallinna</strong> Pedagoogiline Seminar korraldas 2010.aastal lasteaiaõpetajatele konkursimeediateemaliste mängude kogumiseks. Seejärel ilmus kogumik „Meediamängudlasteaias“, kus konkursil osalenud mängude kõrval on põhjalikum ülevaademeediakasvatuse põhialustest ja lõimimisvõimalustest Koolieelse lasteasutuse riiklikuõppekavaga. Antud kogumik valmis abimaterjaliks õpetajatele ja õpetajakoolituseüliõpilastele meediakasvatuse läbiviimiseks koolieelses lasteasutuses. (Vinter, 2010a)Nüüdseks on toimunud mitmeid otseselt lasteaia meediakasvatuse-alaseid koolitusi.Muuhulgas on suurele auditooriumile lasteaiaõpetajatele käinud Soome kogemustesträäkimas sealne koolitaja Anu Ruhala. Lisaks teaduslikele artiklitele ja muuhulgaspraktilise väljundiga dissertatsioonidele, on ilmunud erinevaid populaarteaduslikkeartikleid, mis on olnud otseselt suunatud lasteaiaõpetajatele või lapsevanematele nii teemapopulariseerimiseks kui ka praktiliseks julgustuseks. Enamus neist on kättesaadavad Tea jatoimeta kodulehel, millel on lapse ja meedia teemale pühendatud eraldi rubriikLaps/meedia [12.04.2012]http://www.teatoimeta.ee/Meediakasvatus_179.htmMitte küll kõik lastele ja lapsevanematele mõeldud internetikeskkonnad ei teeni otseseltmeediakasvatuse eesmärki, ent siiski on mitmed keskkonnad sellega tihedalt seotud.Interneti turvalisust propageerivad keskkonnad on meediakasvatuse seisukohalt vägaolulised. Üks sellised on näiteks Targalt internetis [12.04.2012]http://www.targaltinternetis.ee/lastele/.21
- Page 1 and 2: TALLINNA ÜLIKOOLKasvatusteaduste I
- Page 3 and 4: ANNOTATIONTallinn UniversityInstitu
- Page 5 and 6: SISSEJUHATUSLasteaiaõpetajad märk
- Page 7 and 8: Põhiautoriteks on W.J. Potter ja K
- Page 9 and 10: Carlsson, Tayie Tornero, 2008). Kä
- Page 11 and 12: sotsiaalselt ja poliitiliselt aktii
- Page 13 and 14: Kui arvestada, et televiisor mängi
- Page 15 and 16: Tabel 2 Meediaõpetuses kasutatavad
- Page 17 and 18: Tabel 3 Meediakasvatuse ajaloo aren
- Page 19: Erinevate meediakasvatusprogrammide
- Page 23 and 24: kauem õppekavas olnud (Koolieelse.
- Page 25 and 26: see, et kõrgkool ei paku baasi min
- Page 27 and 28: Olenemata sellest, kas meediakasvat
- Page 29 and 30: 4. EESTI LASTEAIAÕPETAJATE VALMISO
- Page 31 and 32: Käesolevas uurimistöös kasutatud
- Page 33 and 34: soov luua ise meediasisu (nt ajaleh
- Page 35 and 36: Oma osa sellest, et enamus lasteaed
- Page 37 and 38: jah, seda arutati sageli/ intensiiv
- Page 39 and 40: eraldiseisvana või on kirjeldatud
- Page 41 and 42: Tabel 7 Lasteaiaõpetajate nõustum
- Page 43 and 44: Olulisemaks peetavaid meediakasvatu
- Page 45 and 46: Kõige enam julgustati lapsi meedia
- Page 47 and 48: On rakendanud tihti või väga tiht
- Page 49 and 50: tõenäoliselt meedia mõjul kujune
- Page 51 and 52: & Veisson, 2010; Potter, 2011; Vint
- Page 53 and 54: -Meediakasvatust peetakse tähtsaks
- Page 55 and 56: ALLIKADAlanen. V. (2007). Mediakasv
- Page 57 and 58: Kurm, T. (2004). Eesti üldharidusk
- Page 59 and 60: Ugur, K. (2004a). Meediaõpetus põ
- Page 61 and 62: LISADLisa 1. Uurimistöös kasutatu
- Page 63 and 64: 6. Järgnevalt on loetletud mõned
- Page 65 and 66: 7.2. Millis(te)l kursus(te)l olete
- Page 67 and 68: 1 - täiestitähtsusetu2 3 4 5 - v
- Page 69 and 70: mitte kunagi harva mõnikord tihtik
- Page 71 and 72:
17. Millises vormis toimub reeglina
- Page 73 and 74:
KõlaridDigikaameraMobiiltelefonGPS
- Page 75 and 76:
1 - ei ole üldse nõus 2 3 4 - tä
- Page 77 and 78:
Lisa 3. Logistilise regressiooni tu
- Page 79:
Lisa 5. Logistilise regressiooni tu