Potter (2011, 5) toob meediakasutusest Ameerikas rääkides näite, et kui 21% päevastkeskenduti otseselt tööle, siis 70% päevast kulutati mingis vormis meedia tarbimisele, st39% kulus meedia tarbimisele ja samaaegselt mõnele teisele tegevusele. Noorematgeneratsiooni kirjeldataksegi omadusega ühitada meedia tarbimine tihti mõne teisetegevusega (Herkman, 2010).Kink (2008) toob välja Shuleri uurimuse (2007), mille järgi on elektroonilistearvutimängude kasutamise iga järjest noorem. Sama uuring näitab, et enamik küsitletudvanematest uskus arvutimängudel olevat nende laste arengus positiivne roll ning et internetaitab kaasa laste õpioskuste kujundamisele. Kink (samas) rõhutab, et analoogseid tendentsesaab üle kanda ka Eesti tingimustesse. Kuid videomängude tegelikust mõjust teatakse vähe(Thorn, 2008).Olgu selleks ajaleht, raadio, televiisor, arvuti, uudis, reklaam või film, meedial lasub alatiinformatsiooni edastamise või kandmise roll. Uudiste puhul oleme sellega varmalt nõus,kuid alati meile see roll ei meenu. Filme ja arvutimänge ning mitmendat korda loetavatraamatut nimetame pigem meelelahutuseks. Bachmanni (2005) järgi sisaldabinformatsiooni edastamine alati ka mõjutamist. Sageli täiskasvanud ei tea, kuidaskommunikatsioonimeedium neid mõjutab ning seejuures usaldatakse juba väikelastesotsialiseerumine televisioonile ja internetile (Kõuts, 2011).Vähem elukogenud lapsed võivad heaks pidada sellise saate sisu, mida elukogenumadinimesed väärtuslikuks ei peaks. Lapsed on eriline publik seetõttu, et neil jääb vajakavanusega kujunevatest oskustest kognitiivsel, emotsionaalsel ja moraalsel tasandil (Potter,2011). Kui need oskused pole välja arenenud, siis pole inimene kaitstud meedia pooltvahendatud manipulatsiooni eest (samas).Üheks teguriks, mis takistab lastel ekraanilt nähtut mõista, peetakse nende piiratustseostada asjade järgnevust, näiteks vaatavad nad lugudes üksikuid episoode, kuid needjäävad omavahel mitteseonduvaks (Lehtipuu, 2006). Teine takistus on see, et nad ei mõistaemotsioone. Näiteks võivad igapäevastest uudislugudest tingitud emotsioonid viiatundlikkuse vähenemiseni või ülereageerimiseni (Potter, 2011). Veel on oluliselt piiratudlaste reklaamimõistmine, kui nad ei tee vahet reklaamil ja saatel või kui nad ei suuda veelmõista reklaamitootjate kavatsusi (Grossberg,Wartella & Whitney, 1998).12
Kui arvestada, et televiisor mängib kodudes suure osa päevast, siis võib järeldada, et seesaadab ka laste tegevusi ajal, mil nad otseselt televiisorit ei vaata. Andersoni ja Pempekieksperiment (2005) tõestas, et laste mänguepisoodide arvukus vähenes, kui lastel mängistaustaks lastesaade Jeopardis, mida nad isegi otseselt vaatama ei jäänud ent mille põhjalsai järeldada, et nad olid sellest lihtsalt häiritud (Thorn 2008). Lapse esimestel eluaastatelon televiisor suurem mõjutaja just pigem hääle, kui pildi poolest (samas).Lapse maailmatunnetus on täiskasvanu omast erinev, ta suhtub ümbritsevasse usaldavalt.Kuni ta sisemised kontrollimehhanismid ja suhtumine hea-halva vahekorda on veel nõrk,siis lasub täiskasvanutel suur vastutusel selle ees, millise elu ja eeskuju nad lastele pakuvad(Kuurme & Veisson, 2010). Kui ekraanimeediat kasutatakse peredes lapsehoidjana ningsellest saab lapsele arvestatav kogemusruum, siis vormib see juhusliku omandamise teeltema hoiakuid ja tõekspidamisi. Viimastest saavad alguse väärtused, mis jäävad sel juhulmeedia kujundada (Potter, 2011; Vinter, 2010b). Et täiskasvanud ei piirduks massimeediapidamisega heaks või halvaks, pakkus Harro-Loit juba 2002. aastal, et hinnangute andmiseasemel tuleks suunata oma jõupingutused laste meediakirjaoskuse arendamisele.Kokkuvõtteks, kasvavat meediatarbimist ja väärtusmaailma mõjutamist silmas pidadestähtsustub täiskasvanu, kui teadliku saatja roll ja meediakirjaoskuse arendamise vajalikkuslaste elus.13
- Page 1 and 2: TALLINNA ÜLIKOOLKasvatusteaduste I
- Page 3 and 4: ANNOTATIONTallinn UniversityInstitu
- Page 5 and 6: SISSEJUHATUSLasteaiaõpetajad märk
- Page 7 and 8: Põhiautoriteks on W.J. Potter ja K
- Page 9 and 10: Carlsson, Tayie Tornero, 2008). Kä
- Page 11: sotsiaalselt ja poliitiliselt aktii
- Page 15 and 16: Tabel 2 Meediaõpetuses kasutatavad
- Page 17 and 18: Tabel 3 Meediakasvatuse ajaloo aren
- Page 19 and 20: Erinevate meediakasvatusprogrammide
- Page 21 and 22: Lasteaia meediakasvatuse sisu ja õ
- Page 23 and 24: kauem õppekavas olnud (Koolieelse.
- Page 25 and 26: see, et kõrgkool ei paku baasi min
- Page 27 and 28: Olenemata sellest, kas meediakasvat
- Page 29 and 30: 4. EESTI LASTEAIAÕPETAJATE VALMISO
- Page 31 and 32: Käesolevas uurimistöös kasutatud
- Page 33 and 34: soov luua ise meediasisu (nt ajaleh
- Page 35 and 36: Oma osa sellest, et enamus lasteaed
- Page 37 and 38: jah, seda arutati sageli/ intensiiv
- Page 39 and 40: eraldiseisvana või on kirjeldatud
- Page 41 and 42: Tabel 7 Lasteaiaõpetajate nõustum
- Page 43 and 44: Olulisemaks peetavaid meediakasvatu
- Page 45 and 46: Kõige enam julgustati lapsi meedia
- Page 47 and 48: On rakendanud tihti või väga tiht
- Page 49 and 50: tõenäoliselt meedia mõjul kujune
- Page 51 and 52: & Veisson, 2010; Potter, 2011; Vint
- Page 53 and 54: -Meediakasvatust peetakse tähtsaks
- Page 55 and 56: ALLIKADAlanen. V. (2007). Mediakasv
- Page 57 and 58: Kurm, T. (2004). Eesti üldharidusk
- Page 59 and 60: Ugur, K. (2004a). Meediaõpetus põ
- Page 61 and 62: LISADLisa 1. Uurimistöös kasutatu
- Page 63 and 64:
6. Järgnevalt on loetletud mõned
- Page 65 and 66:
7.2. Millis(te)l kursus(te)l olete
- Page 67 and 68:
1 - täiestitähtsusetu2 3 4 5 - v
- Page 69 and 70:
mitte kunagi harva mõnikord tihtik
- Page 71 and 72:
17. Millises vormis toimub reeglina
- Page 73 and 74:
KõlaridDigikaameraMobiiltelefonGPS
- Page 75 and 76:
1 - ei ole üldse nõus 2 3 4 - tä
- Page 77 and 78:
Lisa 3. Logistilise regressiooni tu
- Page 79:
Lisa 5. Logistilise regressiooni tu