E-Ait - Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu

Kõige enam julgustati lapsi meedialugusid ümber jutustama, oma meediakastusutusestkõnelema ning tundeid kirjeldama. Selles osas saadud tulemus kattub järeldustega, eteelistatakse neid tegevusi, mis on lasteaiapraktikas lihtsamad ja tavapärasemad läbi viia.Siiski oli ka selliseid tegevusi, mida õpetajad julgustasid rohkem kui olid täheldanud lasteomaalgatustes. Need olid seotud just meediakasvatuse aktiivsema osaga, näiteksmeediasisu loomine, meediavahendite iseseisev kasutamine ning meediateemadeedasiuurimine. Neid tegevusi julgustati siiski passiivsete meediategevustega võrreldesvähem.Vastanud said märkida, kui sageli kasutavad nad erinevaid meediakasvatuse meetodeid(joonis 6).Olen kasutanud meediavahendeid(televiisor, arvuti, fotoaparaat jms) koosOlen vestelnud lastega erinevatelmeediateemadelOleme vaadanud multifilmeOlen jutustanud ja lugenud lastele lugusidnende meediateadlikkuse tõstmiseksOlen lastega läbi viinud meediastajendatud rolli- ja situatsioonimängeOlen loonud sisu koos lastega (multifilmivõi esitluse loomine, fotode tegemine,Olen viinud läbi meediateemalisepäeva/nädalaOlen käinud õppekäigul televisioonis,toimetusesvms2,982,812,762,472,292,011,441,280 1 2 3 4 5Joonis 6 Erinevate meediakasvatusmeetodite kasutamise sagedus lasteaias. Likert skaalakeskmine (N=325)Jooniselt 6 järeldub, et meediakasvatuse meetoditest on enam kasutust leidnudmeediavahendite kasutamine õppetegevustes (ka multifilmide vaatamine) ning vestluselpõhinevad meediakasvatuse meetodid. Vähem oli rakendatud meedia loomist,meediateemalise päeva või nädala läbiviimist ning meediatööstuse külastamist. Neidmeetodeid pidasid oluliseks eelkõige nooremad, kui 35-aastased vastajad. Samas, ise olid45