E-Ait - Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu

Erinevate meediakasvatusprogrammide uurimuste põhjal tehtud kokkuvõttes toovadSalokoski & Mustonen (2007, 118) välja tõhusa meediakasvatuse tegurid: pikk, vähemaltnädalaid kestnud sekkumine; kaasatakse vanemad ja pere; meediakasvatus sisaldub kooliigapäevases töös, kaasatud on oma õpetaja; aktiivne, arutlev strateegia on tõhusam kuipiirav ja keelav; omaosalus, enda tehtut kasutav õppimismeetod, näiteks omameediatoodete tegemine.Nii Lehtipuu (2006) kui ka Niinistö & Ruhala (2006) märgivad samuti, et ideaalsemeediakasvatuse annab meediategevuses kaasalöömine. Mida väiksem laps, sedalihtsustatumalt tuleks seda läbi viia. Näiteks multifilmi valmimisest annab aimulavastusmängu mängimine või meediategelaste voolimine ja nendega mängimine ehklihtsam animatsioon. Viimane aitab lapsel mõista ekraanielu lavastuslikkust.Et meediakasvatus ei nõua erioskusi, on see jõukohane kõigile täiskasvanutele. Uguri (s.a)sõnul on segadus meediamõistetes nii valdav, et ka õpetajate seas leidub neid, kes arvavad,et pole meediaõpetuse jagamiseks midagi teinud, isegi kui nad on teinud kõik vajaliku janimetanud asju lihtsalt teiste nimedega. Teised väidavad, et on kõik vajaliku teinud, kuid eioska selgitada metoodikat (samas). Seega võib täiskasvanu tegeleda pidevameediakasvatusega endale sellest aru andmata. Meediakasvataja mängumaad on piiritud,samuti on lood ainesega, mida käsitleda. Selle idee, millest rääkida või mida selgitada,annab tihti laps ise, olles meedia mõjuväljas – esitades küsimusi või haarates uusi käsitlusioma mängudesse. Kuna meedia on kogu aeg lähedal, on kerge sellest kinni haarata ja ärakasutada. Meediakasvatus lähtub väikestest asjadest: rääkimisest, kuulamisest, küsimisest,küsimuse alla seadmisest, koostegemisest ja jagamisest. Ainus eeldus meediakasvatajaleoma töö tegemiseks ongi lapse märkamine ning tema silme ees oleva informatsiooniärakasutamine selleks, et ta lihtsalt ei vaataks, vaid ka näeks.2.2.1.Laste meediakasvatus mujal maailmasLaste meediakasvatus varieerub aja- ja kultuuriruumis. Seetõttu ei ole meediakasvatusglobaliseerunud nähtus – meedia kättesaadavus ja kasutamine on riigiti väga erinev.Pealegi on meediakasvatus käsitletav kodus, lasteaias, koolist, ühiskonnas, riigis ning seda,millisel tasandil kuskil meediakasvavatust antakse, on keeruline kaardistada. Näiteks polelasteaed kõikjal haridusasutus (Ugaste & Õun, 2004). Siiski saab iga pedagoog võitäiskasvanu meediakasvatust rakendada sõltuvalt oma initsiatiivist (Lehtipuu, 2006; Potter,2011).19