E-Ait - Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu

Carlsson, Tayie Tornero, 2008). Käibel on väljend meediakirjaoskus. Lisaks viimaseleeristatakse juba digitaalset kirjaoskust, teabekirjaoskust jne. UNESCO ongi lõiminudmeediakirjaoskuse informatsioonikirjaoskusega ning andnud sellele lühendi MIL(Viidanud Vesterinen, 2011).Meediakirjaoskus tähendab arusaamist sellest, kuidas massimeedia töötab, kuidas loobtegelikkust ja tähendust, kuidas meedia on organiseeritud ja teadmist sellest, kuidas neidarusaamu targasti kasutada (Jacquinot-Delaunay jt, 2008). Potter (2011) ütleb, et kui mepole meediakirjaoskajad, siis tarbime meediatootjate poolt pakutavast häid asju kooshalbadega ja rõhutab teadlikkuse olulisust, sest selle põhjal loome enda nägemuse. Seda, etinimesed ei tea, kuidas meedia neid mõjutab, põhjendab Potter (samas) vähesemeediakirjaoskusega, mis juhib inimesed valearusaamale meedia vähesest mõjust neile.Üks võimalus saada meediakirjaoskajaks on tee, mida enamus täiskasvanuid onmeediakeskkonna arenedes pidanud läbima – õppimisena protsessi käigus. Suoranta (2005)sõnul on meediakultuuris pedagoogiline laeng, sest kultuur ise ongi kasvatav. Kuivõrdkultuur, iseäranis meediakultuur, on pidevalt täiustuv ja uuenev nähtus, siis nõuab seemeiltki pidevat panust.Teine võimalus on saada meediakirjaoskajaks läbi hariduse – täpsemalt meediahariduse.Buckingham (2003, viidanud Vesterinen 2011) defineerib meediaharidust järgmiselt:meediaharidus – meedia kohta õppimise ja õpetamise protsess; meediakirjaoskus oneelmise tulem. Kui Ugur peab meediaharidust pigem ajakirjanikuhariduseksmeediaprofessionaalide koolitamisel (2004a) ja meediaõpetust kriitilise analüüsioskusearendamiseks koolis(2004b) siis Vinter nimetab meediaharidust laiemaks üldnimetuseksmeediapädevuseni viivas protsessis, mis alushariduses peaks samuti õppekavapõhistkäsitlemist leidma. Mõlemad autorid peavad meediapädevuse arendamist elukestva õppekaudu, sh eelkooliealiste puhul, meediakasvatuseks (Ugur 2004a, 2004b; Vinter, 2012b).Seega, kui tänapäeval lapsed kasvavad üles teistsuguses keskkonnas ja nendesuhtlemisviisid ja normid on muutnud senist ühiskonda, siis saame rääkida uutmoodikultuurist – meediakultuurist. Pädevaks toimetamiseks uuenenud kultuuris vajameuuenenud kirjaoskust – meediakirjaoskust. Teel meediakirjaoskuseni vajavad lapsed janoored siiski täiskasvanu abi, mida eelkooliealiste laste puhul pakub meediakasvatus.9