Kokkuvõtvalt võib öelda, et viimaste aastate jooksul on lasteaia meediakasvatusevaldkonna arendamiseks astutud mitmeid samme. Et meediakasvatuse materjale jasellealaste ettevõtmiste üleskutseid on saadetud lasteaedadesse, siis võib arvata, etmeediakasvatuse mõiste on saanud tuttavamaks. Meediakasvatus temaatika levikuttäiendavad ja toetavad ka teised, näiteks internetiturvalisusega seotud, uudised jaettevõtmised.2.2.3.Meediakasvatus lasteaia õppekavasIgasuguse õpetamise juures tuleb silmas pidada laste eakohasust ja järjest enamtähtsustatakse seda, et õpetatav oleks lapse jaoks eluline, seostatav tema jaoksümbritsevaga. Täiskasvanute tahtest olenemata, ümbritseb lapsi paratamatult meedia ningsee on mõnele neist saanud igapäevasemaks keskkonnaks, kui loodus. Meediakasvatust,selle loomise kaudu, rakendas juba C.Freinet`. Ta lähtus oma pedagoogikas samadestalustest, nagu paljud reformpedagoogid – kasutada õpetuses lapse vahetut keskkonda, ningta nägi ka seda, et meedial on oma osa lapseni jõudvast kultuurist (Kuurme, 2011).Kasvatusteadustes on üldtuntud seisukoht, et õpetatav peab haakuma lapse jaoks käesolevakultuuriga. Kui kultuuri osa on meedia, siis tuleks seegi otseselt siduda teiste õpetatavateteemadega (Suoranta, 2003;Vesterinen, 2011).Suoranta on McLuhanile viidates öelnud, et koolis õpetatav ja tegelik maailm poleomavahel seoses ning see tingib õpetajate ja laste omavahelise kaugenemise (2003,158).Veel kirjutab Suoranta, et kui meediakultuuris ongi aktuaalne kooli rolli vähenemineõpetamisel ja kasvatamisel, siis seda enam peaks kool võtma osa lapse meediapädevusearendamisest. Õpetaja peab teadvustama oma rolli kasvatusprotsessis ning ei tohiks lähtudasuhtumisest, et kool õpetagu ja kodu kasvatagu. Seetõttu peab ta loomulikuks, etmeediakirjaoskus peaks olema teemaks kooli õppekavas. (samas)Mõtet, et meediakasvatus peaks olema valdkondadeülene osa õppekavast, on jaganud enamkooli kontekstist lähtuvalt Olli Vesterinen (2011) ja Kadri Ugur (2010) ning lasteaia osasKristi Vinter (2010a). Ugur (2010) rõhutab, et meediapädevus on ühe õppeaine kauduraskesti arendatav, kuna hõlmab palju erinevaid teadmise struktuure. Veel arvab Ugur(samas), et kooliõpetajad ei ole veel valmis käsitlema meediaõpetust läbiva teemana.Võrdluseks aga näivad lasteaiad paremal positsioonil olevat, kuna lõimitud õpetamine on22
kauem õppekavas olnud (Koolieelse...2008). Võib järeldada, et seetõttu onmeediakasvatust lasteaias kergem rakendada.Olgugi, et paindliku õppekava tõttu on igal õpetajal võimalus täna meediakasvatusegategeleda, peaks see siiski olema enam teadvustatud valdkond ning leidma oma osa kariiklikus õppekavas. Kadri Ugur (2010) kinnitab kooli kontekstis seda veendumusega, etkuna meediapädevus kui isiklik suutlikkus on vajalik igaühele, siis on põhjendatud selleosalus ja kättesaadavus üldhariduse kontekstis. Kuna lapsed on meediaühiskonnatäieõigluslikud liikmed juba koolieelses eas, siis võib antud mõtte kehtivaks lugeda kalasteaias, kui haridussüsteemi algastmel. Meediakasvatuse kättesaadavust parandaks selleesinemine riiklikus õppekavas. Viimase toetuseks võib välja tuua 2008. aastal EuroopaLiidu-sisesel rahvusvahelisel meediahariduse alasel kohtumisel väljatoodud soovitusemeediahariduse parendamiseks. Üks soovitustest oli: Laiaulatusliku meediahariduseprogrammi väljatöötamine kõikidel hariduse tasemetel. (The Paris agenda, 2008)23
- Page 1 and 2: TALLINNA ÜLIKOOLKasvatusteaduste I
- Page 3 and 4: ANNOTATIONTallinn UniversityInstitu
- Page 5 and 6: SISSEJUHATUSLasteaiaõpetajad märk
- Page 7 and 8: Põhiautoriteks on W.J. Potter ja K
- Page 9 and 10: Carlsson, Tayie Tornero, 2008). Kä
- Page 11 and 12: sotsiaalselt ja poliitiliselt aktii
- Page 13 and 14: Kui arvestada, et televiisor mängi
- Page 15 and 16: Tabel 2 Meediaõpetuses kasutatavad
- Page 17 and 18: Tabel 3 Meediakasvatuse ajaloo aren
- Page 19 and 20: Erinevate meediakasvatusprogrammide
- Page 21: Lasteaia meediakasvatuse sisu ja õ
- Page 25 and 26: see, et kõrgkool ei paku baasi min
- Page 27 and 28: Olenemata sellest, kas meediakasvat
- Page 29 and 30: 4. EESTI LASTEAIAÕPETAJATE VALMISO
- Page 31 and 32: Käesolevas uurimistöös kasutatud
- Page 33 and 34: soov luua ise meediasisu (nt ajaleh
- Page 35 and 36: Oma osa sellest, et enamus lasteaed
- Page 37 and 38: jah, seda arutati sageli/ intensiiv
- Page 39 and 40: eraldiseisvana või on kirjeldatud
- Page 41 and 42: Tabel 7 Lasteaiaõpetajate nõustum
- Page 43 and 44: Olulisemaks peetavaid meediakasvatu
- Page 45 and 46: Kõige enam julgustati lapsi meedia
- Page 47 and 48: On rakendanud tihti või väga tiht
- Page 49 and 50: tõenäoliselt meedia mõjul kujune
- Page 51 and 52: & Veisson, 2010; Potter, 2011; Vint
- Page 53 and 54: -Meediakasvatust peetakse tähtsaks
- Page 55 and 56: ALLIKADAlanen. V. (2007). Mediakasv
- Page 57 and 58: Kurm, T. (2004). Eesti üldharidusk
- Page 59 and 60: Ugur, K. (2004a). Meediaõpetus põ
- Page 61 and 62: LISADLisa 1. Uurimistöös kasutatu
- Page 63 and 64: 6. Järgnevalt on loetletud mõned
- Page 65 and 66: 7.2. Millis(te)l kursus(te)l olete
- Page 67 and 68: 1 - täiestitähtsusetu2 3 4 5 - v
- Page 69 and 70: mitte kunagi harva mõnikord tihtik
- Page 71 and 72: 17. Millises vormis toimub reeglina
- Page 73 and 74:
KõlaridDigikaameraMobiiltelefonGPS
- Page 75 and 76:
1 - ei ole üldse nõus 2 3 4 - tä
- Page 77 and 78:
Lisa 3. Logistilise regressiooni tu
- Page 79:
Lisa 5. Logistilise regressiooni tu
Change language