E-Ait - Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu

Kokkuvõtvalt võib öelda, et viimaste aastate jooksul on lasteaia meediakasvatusevaldkonna arendamiseks astutud mitmeid samme. Et meediakasvatuse materjale jasellealaste ettevõtmiste üleskutseid on saadetud lasteaedadesse, siis võib arvata, etmeediakasvatuse mõiste on saanud tuttavamaks. Meediakasvatus temaatika levikuttäiendavad ja toetavad ka teised, näiteks internetiturvalisusega seotud, uudised jaettevõtmised.2.2.3.Meediakasvatus lasteaia õppekavasIgasuguse õpetamise juures tuleb silmas pidada laste eakohasust ja järjest enamtähtsustatakse seda, et õpetatav oleks lapse jaoks eluline, seostatav tema jaoksümbritsevaga. Täiskasvanute tahtest olenemata, ümbritseb lapsi paratamatult meedia ningsee on mõnele neist saanud igapäevasemaks keskkonnaks, kui loodus. Meediakasvatust,selle loomise kaudu, rakendas juba C.Freinet`. Ta lähtus oma pedagoogikas samadestalustest, nagu paljud reformpedagoogid – kasutada õpetuses lapse vahetut keskkonda, ningta nägi ka seda, et meedial on oma osa lapseni jõudvast kultuurist (Kuurme, 2011).Kasvatusteadustes on üldtuntud seisukoht, et õpetatav peab haakuma lapse jaoks käesolevakultuuriga. Kui kultuuri osa on meedia, siis tuleks seegi otseselt siduda teiste õpetatavateteemadega (Suoranta, 2003;Vesterinen, 2011).Suoranta on McLuhanile viidates öelnud, et koolis õpetatav ja tegelik maailm poleomavahel seoses ning see tingib õpetajate ja laste omavahelise kaugenemise (2003,158).Veel kirjutab Suoranta, et kui meediakultuuris ongi aktuaalne kooli rolli vähenemineõpetamisel ja kasvatamisel, siis seda enam peaks kool võtma osa lapse meediapädevusearendamisest. Õpetaja peab teadvustama oma rolli kasvatusprotsessis ning ei tohiks lähtudasuhtumisest, et kool õpetagu ja kodu kasvatagu. Seetõttu peab ta loomulikuks, etmeediakirjaoskus peaks olema teemaks kooli õppekavas. (samas)Mõtet, et meediakasvatus peaks olema valdkondadeülene osa õppekavast, on jaganud enamkooli kontekstist lähtuvalt Olli Vesterinen (2011) ja Kadri Ugur (2010) ning lasteaia osasKristi Vinter (2010a). Ugur (2010) rõhutab, et meediapädevus on ühe õppeaine kauduraskesti arendatav, kuna hõlmab palju erinevaid teadmise struktuure. Veel arvab Ugur(samas), et kooliõpetajad ei ole veel valmis käsitlema meediaõpetust läbiva teemana.Võrdluseks aga näivad lasteaiad paremal positsioonil olevat, kuna lõimitud õpetamine on22