BIOKÜTUSE KASUTAJA KÄSIRAAMAT - bioenergybaltic

More documents

Recommendations

Info

Kruvide põhilised eelised: • suur võimalik pikkus; • ühtlane tootlikkus; • täpne tootlikkuse reguleerimine. Kruvide puudused: • suur kulumine; • tundlikkus metalli, kivide, puuokste, kändude jne suhtes; • suur käivitamismoment; • peenendab teisaldatavat (oluline tükkturba korral). A. Punker B. Rootor Joonis 5.9. Hüdrorootoriga punker (Saxlund) 100 materjali Hüdrorootor (vt Joonis 5.9). Silindrilise punkri tasapinnalisel põhjal asetseb mitmetiivaline rootor, millele annavad edasi-tagasi pöörleva liikumise punkri põhja all paiknevad hüdrosilindrid. Rootori profileeritud labad tõukavad kütuse punkri põhjas asuvatesse avadesse, mille all paikneb transportöör. Hüdrorootoreid kasutatakse kütuse väljalaadimiseks kuni 10 m läbimõõduga ja kuni 25 m kõrgustest silindrilistest punkritest. Loetletud laotühjendusseadmete plussidest ja miinustest tulenevalt sobivad need erinevatele kütustele erinevalt. Tabelites (vt Tabel 5.1 ja Tabel 5.2) on hinnatud erinevate laotühjendusseadmete ja ka transportööride sobivust tükkturbale ja hakkpuidule. Viimane on sageli turbakateldele reservkütuseks. Andmed pärinevad allikast [50]. Tabel 5.1. Lao tühjendusseadmete sobivus tahketele kütustele Seadme nimetus Tükkturvas Hakkpuit Rooplatid ++ +++ Kettkraap +++ +++ Liikuv põhi ++ +++ Kruvipõhi + ++ Hüdrorootor + +++ + sobib piirangutega ++ sobib +++ sobib hästi Tabel 5.2. Transportööride sobivus tahketele kütustele Seadme nimetus Tigutransportöör Linttransportöör Tükkturvas Hakkpuit + ++ +++ +++ Elevaator + +++ Kettkraap +++ +++ + sobib piirangutega ++ sobib +++ sobib hästi
6. <strong>BIOKÜTUSE</strong>ID KASUTAVATE KATLAMAJADE KESKKONNAMÕJUDE LEEVENDAMINE Kuigi biokütuste katlamaja loetakse keskkonnasõbralikuks, mõjutab iga tehnoloogia mingil määral nii looduslikku keskkonda kui piirkonna elanike elukeskkonda. Biokütuse katlamaja otsesed mõjud ümbritsevale keskkonnale oleksid kokkuvõtlikult järgmised: • gaasilised ja tahked heitmed atmosfääri; • tuhk, mis tuleb utiliseerida; • müra; • kütuse transport raskeveokitega. Võimaliku müra ja raskeveokite liiklemise ebasoovitavaid mõjusid saab leevendada katlamaja asukoha valiku ja õige planeerimisega, tahkete ja gaasiliste heitmetega võitlemiseks tuleb aga palju enam tähelepanu pöörata põletus- ja gaasipuhastustehnoloogia täiustamisele, mis peavad looma võimalused ühe rangemaks muutuvate keskkonnanõuete täitmiseks. 6.1. Tahked ja gaasilised heitmed Põlemisel katlas tekkivad tahked heitmed võib tinglikult jagada põhjatuhaks ja lendtuhaks. Biokütuste põletamisel langeb põhjatuhk kolde põhja, kogutakse ja transporditakse tavaliselt kas kruvikonveieri või kettkraaptransportööriga kogumispunkrisse. Lendtuhk on tuha osa, mis kantakse suitsugaasidega läbi katla suitsukäikude korstnasse. Tahkete heitmete summaarne kogus sõltub otseselt kasutatava kütuse tuhasisaldusest. Hakkpuidu ja saepurupelletite tuhasisaldus kuivaines on üldjuhul alla 1 %. Puhta hakke (kooritud) tuhasisaldus võib olla ka alla 0,3 %. Kasutades madalama kvaliteediga tooret (sisaldab rohkem koort, mis võib olla pinnasega saastunud) võib tuhasisaldus olla ka kõrgem (isegi üle 5 %). Turba tüüpiline tuhasisaldus on 4 – 6 %, mis koguseliselt on umbes 10 korda enam kui puhtal puitkütusel. Teraviljapõhu tuhasisaldus jääb piiridesse 3 – 5 %. Lisaks kogustele tuleb tuha ladustamisel või utiliseerimisel arvestada ka tema koostisega. Kahjulikeks gaasilisteks heitmeteks loetakse eelkõige väävliheitmeid (SO2), lämmastikuheitmeid (NOx 7 ), vingugaasi (CO) ja põlemata süsivesinikke ning süsihappegaasi (CO2). Eraldi tuleks käsitleda süsihappegaasi heitmeid, mille sisalduse tõus atmosfääris põhjustab globaalset kliima soojenemist. Samas biomassi kasvamisel absorbeeritakse fotosünteesi toimel atmosfäärist samapalju süsihappegaasi kui sinna hiljem põletamisel tagasi paisatakse. Lisaks tasub märkida, et ka biomassi kõdunemisel looduses eraldub süsi- happegaas atmosfääri. Kui biomassi põletada tema loodusliku juurdekasvu ulatuses, siis biomassi põletamisel atmosfääri paisatav süsihappegaas selle sisaldust atmosfääris ei mõjuta ning seda süsihappegaasi ei võeta ka rahvusvaheliste kokkulepete alusel kasvuhoonegaasina arvesse. Vingugaasi ja põlemata süsivesinike heitmete kontsentratsioon suitsugaasides sõltuvad praktiliselt ainult põlemistingimustest ja põlemisõhu otstarbekast ühtlasest jaotamisest. Väävli- ja lämmastikuheitmed sõltuvad nii põlemisprotsessist kui väävli ja lämmastiku sisaldusest kütuses. Enamikes biokütustes (ka turbas) ei ole lämmastiku- ja väävlisisaldus eriti kõrged ning nende ühendite püüdmist suitsugaasidest rakendatakse biokütuste põletusseadmetes harva. 7 tähist NOx kasutatakse lämmastikoksiidide NO ja NO2 tähistamiseks, lisaks võib lämmastik heitmetes olla veel naerugaasi (N2O) kujul 101
Page 1 and 2:
Tallinna Tehnikaülikool Villu Vare
Page 3 and 4:
EESSÕNA Balti mere äärsete riiki
Page 5 and 6:
SISUKORD EESSÕNA .................
Page 7 and 8:
8.2.3. Võrusoo katlamaja Võrus ..
Page 9 and 10:
Tabel 6.4. Lämmastikdioksiidide he
Page 11 and 12:
Joonis 3.21. Hakkpuidu transport ko
Page 13 and 14:
Joonis 4.14. „Sigar”-tüüpi p
Page 15:
Joonis 8.31. Plakat Vabriku katlama
Page 18 and 19:
vähendaks nende ulatuslikum kasuta
Page 20 and 21:
energiatoodete nomenklatuuri vedelk
Page 22 and 23:
Tabel 1.2. Metsade ja muu metsamaa
Page 24 and 25:
sealhulgas kütteturvast 46 - 85 tu
Page 26 and 27:
ilansis on keskmiselt 5 - 7 %, vari
Page 28 and 29:
Joonis 2.2. Puitkütuste liigitus v
Page 30 and 31:
endast kuiva kütuseproovi kuumutam
Page 32 and 33:
2.2.3. Tuha sulamiskarakteristikud
Page 34 and 35:
iokütuste tootmine ja praktiline r
Page 36 and 37:
Joonis 2.6. Freesturvas 36 Joonis 2
Page 38 and 39:
Siinkohal kirjeldatakse lühidalt t
Page 40 and 41:
Tabel 2.13. Kõrgekvaliteediliste p
Page 43 and 44:
3. TAHKETE BIOKÜTUSTE TOOTMINE 3.1
Page 45 and 46:
Tabel 3.2. Mineraalainete kadu 70-a
Page 47 and 48:
Tüveste koondamist võib teha käs
Page 49 and 50: 3.2.2.1. Puidu hakkimine langil Lan
Page 51 and 52: Joonis 3.16. Raiejäätmete hakkimi
Page 53 and 54: Uudseks tehnoloogiliseks lahendusek
Page 55 and 56: Joonis 3.24. Puu sektsioonide tehno
Page 57 and 58: suhtes, komplitseeritud tootmine ja
Page 59 and 60: Joonis 3.35. Mobiilne hakkpuidu kog
Page 61 and 62: 3.3.2. Raiejäätmete pallija Raiej
Page 63 and 64: Joonis 3.51. Hüdraulilise ajamiga
Page 65 and 66: 3.5. Väärindatud kütuste tootmin
Page 67 and 68: Joonis 3.58. Silindrilise matriitsp
Page 69 and 70: Õlgede varumise toimub teravilja l
Page 71: Joonis 3.67. Laineliselt pressitud
Page 74 and 75: • kütus süttib sõltuvalt kütu
Page 76 and 77: korral õhu läbivoolust läbi rese
Page 78 and 79: Eriotstarbeliste restidega ja kettr
Page 80 and 81: süsteem, mis sisaldab reguleeritav
Page 82 and 83: kütus tsirkuleerib kolde ja separa
Page 84 and 85: Joonis 4.12. Soome firma Condens OY
Page 86 and 87: Joonis 4.16. Pelletite põletussüs
Page 88 and 89: 4.2.6. Katelde ümberehitamine teis
Page 90 and 91: estil toimub järelejäänud söe p
Page 92 and 93: Joonis 4.26. Kaksikkatel Jämä Kak
Page 95 and 96: 5. KÜTUSE LAOD JA TRANSPORTÖÖRID
Page 97 and 98: Punkrid võivad olla, kasvõi osali
Page 99: • vajalik võimsus on väiksem ku
Page 103 and 104: Tabel 6.3. Lämmastikdioksiidide he
Page 105 and 106: Tabel 6.10. Parimast olemasolevast
Page 107 and 108: hapniku sisalduse vastu suitsugaasi
Page 109 and 110: Joonis 6.6. Kettkraap-transportöö
Page 111 and 112: 7. TAHKETE BIOKÜTUSTE RAKENDAMISE
Page 113 and 114: vaid tarbijate summaarne võimsuse-
Page 115 and 116: Varukatla võimsus peaks üldreegli
Page 117 and 118: on võimalik biokütuste hinna suht
Page 119 and 120: täpsemaks hindamiseks kasutatakse
Page 121 and 122: 8. BIOKÜTUSE KATLAMAJADE RAJAMISE
Page 123 and 124: ning tarbitud kütuse energiasisald
Page 125 and 126: Nagu jooniselt selgub, jääb osa r
Page 127 and 128: madalama koormusega kohtades ja ter
Page 129 and 130: Gaasipuhastus-, tuhaärastus- ja ta
Page 131 and 132: Joonis 8.16. Eelkollet katlaga ühe
Page 135 and 136: aurupuhuritega eemaldada polnud võ
Page 137 and 138: kütuse põletamisel on katel arend
Page 139 and 140: Sama probleem esineb ka näiteks Ha
Page 143 and 144: muutusid laperguseks ja tekkisid ve
Page 145 and 146: 8.2.7. Haapsalu katlamaja Põhiandm
Page 149 and 150: Joonis 8.39. Eestis valmistatud gre
Page 151 and 152:
Joonis 8.44. Peetri katlamaja tehno
Page 153 and 154:
8.3. Kokkuvõte biokütuste kasutam
Page 155 and 156:
• kütuste turul muutuvad bioküt
Page 157 and 158:
9. LISAD 9.1. Kasutatavad ühikud T
Page 159 and 160:
Tabel 9.4. Brikettide tehnilised ti
Page 161 and 162:
Tabel 9.5. Pelletite tehnilised tin
Page 163 and 164:
Tabel 9.6. Puidukoore tehnilised ti
Page 165 and 166:
Tabel 9.8. Pressitud õlgede tehnil
Page 167 and 168:
9.3. Praktikas enamkasutatavate and
Page 169 and 170:
Tabel 9.11. Õhukuivade halupuude t
Page 171 and 172:
10. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Green Pa
show all

BIOKÜTUSE KASUTAJA KÄSIRAAMAT - bioenergybaltic

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

Delete template?

Save as template?