BIOKÜTUSE KASUTAJA KÄSIRAAMAT - bioenergybaltic
BIOKÜTUSE KASUTAJA KÄSIRAAMAT - bioenergybaltic
BIOKÜTUSE KASUTAJA KÄSIRAAMAT - bioenergybaltic
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Joonis 8.16. Eelkollet katlaga<br />
ühendav<br />
käik, foto Ü.Kask<br />
Vältimaks edaspidi selliseid avariisid,<br />
muutsid katlamaja spetsialistid põletustehnoloogiat.<br />
Lisati tertsiaarõhu<br />
kanalid ja<br />
nende kaudu juhiti õhk sekundaarõhu<br />
ventilaatorist tulekäiku vahetult enne katelt<br />
(vt Joonis 8.17).<br />
Renoveerimise tulemusena tekkis pidev<br />
leek katla koldes ja katla võimsus tõusis<br />
7 MW-ni ilma et temperatuuri eelkoldes<br />
oleks pidanud kõrgena hoidma. Kuna nüüd<br />
eelkoldes põlemisprotsess ei lõpe, vaid osa<br />
tekkivast<br />
gaasist<br />
(lendosad) põleb lõpuni<br />
katla<br />
(DKVR) koldes, siis peab paremini<br />
vastu ka eelkolde müüritis ja rest<br />
(temperatuur resti piirkonnas on madalam).<br />
Samuti välditakse tulekäigu šlakkumist,<br />
sest eelkolde temperatuur ei tõuse üle<br />
1000 °C.<br />
2004. aastal lisati veel tertsiaarõhu<br />
ventilaator ja CO andur. Nende täienduste<br />
vajaduse tingis kütuse kvaliteedi, eriti<br />
niiskuse, kiire vaheldumine. Kuiva kütuse<br />
korral tuli vähendada sekundaarõhu<br />
pealeandmist ja suurendada tertsiaarõhu<br />
osakaalu, kuid mõlemat õhku andis sama<br />
ventilaator. Nüüd on lihtsam optimaalset<br />
põlemisrežiimi välja reguleerida<br />
ja<br />
maksimaalset kasutegurit saavutada.<br />
Varem kuiva kütuse puhul<br />
ei põlenud kütus<br />
restil<br />
lõpuni ja tekkis kadu nii mehaaniliselt<br />
kui<br />
keemiliselt mittetäielikust põlemisest.<br />
2005.<br />
aastal automatiseeritakse põlemis-<br />
protsessi reguleerimine, kasutades CO<br />
andurilt saadud signaali (seni toimus<br />
reguleerimine käsitsi).<br />
Joonis 8.17. Tertsiaarõhukanali lõpuosa,<br />
foto Ü.Kask<br />
Ühel korral on toimunud katla avariiline<br />
seiskamine esiseina kõigil ekraantorudel<br />
tekkinud välise korrosiooni tõttu.<br />
Korrosiooniilmingute vältimiseks hoitakse<br />
katlasse siseneva vee temperatuuri mitte<br />
alla 70 °C, varem 55 °C. Kontrollimisel,<br />
peale katla aastast käitamist, ei ole torude<br />
välist korrodeerumist enam täheldatud.<br />
2004. aastal suurendati rekonstrueerimise<br />
käigus ökonomaiseri küttepinda ja selle<br />
tulemusena on kvaliteetse kütuse<br />
põletamisel saadud katelseadme<br />
võimsuseks kuni 9 MW.<br />
Kütuse ladu ja ed astusseadmed,<br />
probleemid kütus ega<br />
Kütuse hoidmiseks<br />
ehitati kaheosaline<br />
kinnine ladu, mille üks osa on varustatud<br />
liikuvate rooplattidega,<br />
kuhu kütuse<br />
etteandmine toimub greiferiga (vt Joonis<br />
8.18) ja traktoriga. Laost kütuse katlamajja<br />
edastamise transportööride ehitamist<br />
131
Change language