BIOKÜTUSE KASUTAJA KÄSIRAAMAT - bioenergybaltic
BIOKÜTUSE KASUTAJA KÄSIRAAMAT - bioenergybaltic
BIOKÜTUSE KASUTAJA KÄSIRAAMAT - bioenergybaltic
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
Sama probleem esineb ka näiteks<br />
Haapsalu ja Keila katlamajades (vt<br />
vastavalt punkt 8.2.7 ja 8.2.8).<br />
2004. aastal toodi Männimäe katlamajja<br />
palju 45 – 48 % niiskusega haavapuust<br />
valmistatud kütust ja selle põletamisel ei<br />
olnud võimalik koldes põlemisprotsessi<br />
reguleerida ning restil olev kütus kippus<br />
kohati kustuma. Selle kogemuse põhjal<br />
peaks haavast valmistatud kütus olema<br />
kuivem kui teistest puuliikidest kütus,<br />
samas võib häid tulemusi anda ka haava<br />
segamine teistest puuliikidest valmistatud<br />
kütusega.<br />
Gaasipuhastus-,<br />
tuhaärastus- ja<br />
tahmaeemaldusseadmed ning korstnad<br />
Katla küttepindade puhastamiseks<br />
kasutatakse kahte akustilist puhastusseadet.<br />
Nende poolt tekitatav müra ei ole<br />
katlamaja personali häirinud. Kuiva kütuse<br />
kasutamise korral toimivad akustilised<br />
puhastusseadmed rahuldavalt, kuid<br />
pidevalt niiske kütuse põletamise ajal<br />
akustilistest tahmapuhuritest küttepindade<br />
puhastamisel abi ei ole ja katla<br />
konvektiivküttepinnad saastuvad kiiresti.<br />
2004. aastal leiti esimest korda ka<br />
ökonomaiserist kõvastunud<br />
tuhaklompe,<br />
mis tuli välja raiuda. Ökonomaiserisse<br />
akustilisi puhastusseadmeid ega muud<br />
tüüpi tahmapuhureid paigaldatud ei ole.<br />
Kivikorsten remonditakse ning selle<br />
metallkonstruktsioonid vahetatakse<br />
2005.<br />
aastal.<br />
8.2.5. Vabriku katlamaja Türil<br />
Põhiandmed biokütuste kasutuselevõtu<br />
projekti kohta:<br />
Projekti käivitamise aeg: 1998.<br />
Katlamaja:<br />
OÜ Terme Vabriku katlamaja Türil.<br />
Seadmete tarnija:<br />
AS Tamult, Eesti; Saxlund, Rootsi.<br />
Katelseade:<br />
liigutatavate elementidega kaldrest<br />
paigaldati 1981. aastast masuudil<br />
töötanud veekatlaks ümber ehitatud<br />
DKVR 10-13 tüüpi katla koldesse,<br />
ümberehitatud katla arvestuslik võimsus<br />
4 MW.<br />
Kütus:<br />
hakkpuit, raie- ja puidutööstuse<br />
jäätmed, koor, saepuru, tükkturvas<br />
niiskusega 35 – 55 %.<br />
Kütuse ladu:<br />
Katusealune kaheosaline ladu, otsast<br />
avatud, mille üks osa on varustatud<br />
liikuvate rooplattidega, kütuse<br />
etteandmine traktoriga.<br />
Kütuse edastusseadmed:<br />
kraaptransportöörid, kütus antakse<br />
koldesse katlaesisest punkrist<br />
hüdraulilise tõukuriga.<br />
Puhastus-, tuhaärastus- ja muud<br />
seadmed:<br />
kuiv tuhaärastus kruvitransportööridega,<br />
multitsüklon katlamajas, vana<br />
kivikorsten.<br />
Biokütusele ülemineku projekt Vabriku<br />
katlamajas Türil on järjekordne projekt, mis<br />
rahastati Rootsi riigi poolt antud laenuga<br />
Rootsi Keskkonnasõbraliku<br />
soojus-<br />
majanduse<br />
programmi raames Balti riikides<br />
ja Ida-Euroopas. Katlamaja omanikul (Türi<br />
linnavalitsus, haldaja OÜ Terme)<br />
oli see<br />
juba teine biokütuseprojekt. Sama ettevõtte<br />
poolt käitavas Tehnika katlamajas (vt punkt<br />
8.2.1) osutus biokütuse kasutamine<br />
majanduslikult otstarbekaks ja saadud<br />
kogemuste põhjal peeti võimalikuks teha<br />
seda ka Vabriku katlamajas (vt Joonis<br />
8.31).<br />
139
Change language