BIOKÜTUSE KASUTAJA KÄSIRAAMAT - bioenergybaltic
BIOKÜTUSE KASUTAJA KÄSIRAAMAT - bioenergybaltic
BIOKÜTUSE KASUTAJA KÄSIRAAMAT - bioenergybaltic
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
estil, mis ühtlasi suurendab soojuseraldust<br />
lendaine põlemise tsoonis.<br />
4.2.1.3. Kettrest<br />
Kettrestid sobivad hästi suuremate<br />
võimsuste korral mitmete kütuste<br />
põletamiseks samas koldes. Näiteks 1984.<br />
aastal Boråsi (Rootsi) rekonstrueeritud<br />
kahe kettrestkoldega aurukatla tootlikkus<br />
on sõltuvalt kütusest kummalgi 60 – 90<br />
tonni auru tunnis. Selle katla restiosa lõige<br />
on toodud joonisel (vt Joonis 4.8) .<br />
Põhikütuse ks on hakkpuit, kuid lisaks on<br />
võimalik kasutada ka turvast ja kivisütt.<br />
Kettresti liikumise kiiruse varieerimisega on<br />
võimalik väga paindlikult reguleerida<br />
kütuse sobiva kiirusega edasiliikumist<br />
kuivamistsoonist kuni süsiniku täieliku<br />
põlemiseni ja põlevainevaba tuha<br />
eemaldamiseni. Üleminekul ühelt kütuselt<br />
teisele, näiteks hakkpuidult kivisöele, tuleb<br />
muuta resti liikumise kiirust ning<br />
põlemisõhu koguseid ja vahekordi.<br />
Joonis 4.8. Kettrest Boråsi (Rootsi)<br />
energiakeskuse katlas<br />
Kivisöe kasutamiseks Boråsi energiakeskuses<br />
on huvitav põhjus. Kahe võimsa<br />
põhiliselt hakkpuidul töötava katla<br />
varustamiseks hakkpuiduga tuleb<br />
ööpäevas kohale toimetada mitukümmend<br />
koormat kütust. Veokijuhtide ja kütuseveo<br />
tasud puhkepäevadel on tunduvalt<br />
kõrgemad kui tööpäevadel. Sellise suure<br />
mehhaniseeritud hakkpuidu lao ehitamine,<br />
mis mahutaks mitme järjestikuse<br />
puhkepäeva kütusevaru, on majanduslikult<br />
eba ratsionaalne. Kütuse transpordikulude<br />
optimeerimiseks viiaksegi katlad mitme<br />
järjestikuse puhkepäeva korral kivisöe<br />
küttele, näiteks Jõulude,<br />
Uusaasta või<br />
Lihavõttepühade ajaks.<br />
4.2.2. Keevkihtkolded<br />
Suurendades<br />
järk-järgult kütusekihti antava<br />
põlemisõhu kiirust, on võimalik jõuda<br />
olukorrani, kus kütusekiht õhu poolt üles<br />
tõstetakse,<br />
kütuseosakesed hakkavad<br />
õhuvooluses<br />
hõljuma ja hõljuvas kihis<br />
pidevalt ümber paiknema.<br />
Näiliselt hakkab<br />
kiht keema ja siit on pärit ka termin –<br />
keevkiht. Kirjeldatud hõljuvat keevkihti<br />
nimetatakse mullivaks e statsionaarseks<br />
keevkihiks ja kütusekihist kantakse<br />
õhuvoolusega välja niiskus, eraldunud<br />
lendaine ning tuhk, samuti vähesel määral<br />
peeneid kütuseosakesi, mis põlevad koos<br />
lendosaga kolderuumis<br />
keevkihi kohal (vt<br />
Joonis 4.9).<br />
Joonis 4.9. Mulliva (A) ja tsirkuleeriva (B)<br />
keevkihiga kollete<br />
põhimõttelised skeemid<br />
1 – kütus; 2 – primaarõhk; 3 –<br />
sekundaarõhk; 4 – põlemisgaasid; 5 –<br />
põhjatuhk.<br />
Kasutades veelgi suuremat õhu liikumise<br />
kiirust kui mulliva keevkihi korral, viiakse<br />
põlevad kütuseosakesed õhuvoolusega<br />
kaasa. Tsüklon-separaatoris eraldatakse<br />
tahked osakesed õhu ja gaasi voolusest<br />
ning juhitakse tagasi koldesse. Kuna põlev<br />
81
Change language