BIOKÜTUSE KASUTAJA KÄSIRAAMAT - bioenergybaltic
BIOKÜTUSE KASUTAJA KÄSIRAAMAT - bioenergybaltic
BIOKÜTUSE KASUTAJA KÄSIRAAMAT - bioenergybaltic
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
süsteem, mis sisaldab reguleeritava<br />
kiirusega õhu ventilaatoreid. Täiendavalt<br />
kasutatakse reguleeritavat suitsugaaside<br />
retsirkulatsiooni, mis võimaldab reguleerida<br />
kütusekihi soojuseraldust ja tagab puhta<br />
põlemise madala NOx ja CO emissiooni<br />
taseme väga laias kütuste diapasoonis.<br />
Koonusresti välisläbimõõt sõltub kolde<br />
võimsusest, kusjuures väikseima, 3,5 MW<br />
võimsuse korral on läbimõõt 4,15 m ja<br />
suurima, 20 MW võimsuse korral 9,5 m.<br />
80<br />
Kui biokütuste ja turba põletamiseks<br />
sobivad kolded konstrueeritud<br />
eelkoldena,<br />
siis tuleb see katlamajas ühendada sobiva<br />
katlaga. Paljud tootjad konstrueerivad ja<br />
tarnivad kolde ja katla ühtse tervikuna, eriti<br />
väiksema võimsusega seadmeid. Sellistes<br />
seadmetes on lihtsam organiseerida<br />
näiteks tuhaärastust nii resti alt,<br />
vertikaalsetest suitsutorudest kui suitsugaaside<br />
puhastusseadmete alt (vt Joonis<br />
4.7).<br />
Joonis 4.7. Soome firma Putkimaa OY tahkekütuse põletamise<br />
kompleksne PMA tüüpi<br />
katelseade võimsustele 1 – 10 MW<br />
Kui katlas soovitakse põletada kuiva<br />
kütust, tuleb kolde seinu jahutada sinna<br />
paigutatud küttepindade abil. Kolde seinte<br />
jahutustingimustest sõltub otseselt see,<br />
millist ja millise niiskusega kütust selles<br />
koldes põletada saab. Kuiva kütuse,<br />
näiteks pelletite, aga ka laudsepa- või<br />
mööblitööstuse jääkide põletamisel<br />
hoiavad kolderuumi temperatuuri sobivates<br />
piirides eelkõige jahutatavad koldeseinad,<br />
lisaks võib olla vajalik lendosade põlemise<br />
tsoon kujundada selliselt, et leegi kiirgus<br />
täies ulatuses kütusekihile ei langeks.<br />
Sellises jahutatavas koldes niisket kütust<br />
põletades jäävad temperatuurid restil<br />
madalaks, sest kütuse kuivamistingimused<br />
pole<br />
piisavad. Tulemuseks on põlemata<br />
kütuseosakeste sattumine tuhka ja<br />
lendosade mittetäielik põlemine, mis järsult<br />
alandavad põlemise efektiivsust ja tahma<br />
ning põlemata gaaside sattumist<br />
korstnasse, samuti võivad küttepinnad ja<br />
suitsukäigud pigituda.<br />
Kolde seintes võivad paikneda põlemisõhu<br />
kanalid, mille abil seinu mõningal määral<br />
jahutatakse, kuid samas soojendatakse<br />
põlemisõhku ette ja see parandab märja<br />
kütuse põlemistingimusi. Sellised kolded<br />
on väga levinud ja sobivad hästi mõõdukalt<br />
niiskete kütuste korral, näiteks metsahakke<br />
põletamiseks, mille tüüpiline niiskuse<br />
vahemik on 35 – 55 %.<br />
Täiendavaks võimaluseks koldes<br />
temperatuuri<br />
reguleerida on suitsugaaside<br />
retsirkulatsiooni kasutamine (vt punkt<br />
4.1.2). See võte võimaldab teatud määral<br />
vähendada soojuseraldust ja temperatuuri
Change language