BIOKÜTUSE KASUTAJA KÄSIRAAMAT - bioenergybaltic
BIOKÜTUSE KASUTAJA KÄSIRAAMAT - bioenergybaltic
BIOKÜTUSE KASUTAJA KÄSIRAAMAT - bioenergybaltic
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
• kütus süttib sõltuvalt kütuse liigist<br />
temperatuuril vahemikus 220 – 300°C<br />
[46] – okaspuu 220°C juures, lehtpuu<br />
kuni 300°C juures ja kuiv turvas 225 –<br />
280°C juures;<br />
• süsiniku põlemine lõpeb temperatuuril<br />
800 – 900°C ja tuhk langeb restilt alla<br />
tuharuumi.<br />
Joonis 4.2. Niiske biokütuse<br />
põlemistsoonid kaldrestil<br />
Restil<br />
asetleidvad protsessid jagunevad<br />
kaheks: endotermilisteks e soojust<br />
neelavateks (kuivamine ja pürolüüs) ning<br />
eksotermilisteks e soojust andvateks<br />
(põlemine). Kuna põlemistsooni kütuseosakeste<br />
ja kuivamistsooni osakeste vahel<br />
puudub otsene kontakt, saab kuivamistsoon<br />
ja pürolüüsi tsooni ülemine osa<br />
(alguseosa) vajaliku soojuse põhiliselt leegi<br />
ja kuumade koldepindade kiirguse teel.<br />
Mida niiskemat kütust põletatakse, seda<br />
enam soojust vajatakse kütuse<br />
kuivatamiseks ja süttimistemperatuurini<br />
kuumutamiseks.<br />
Seega niiske kütuse<br />
põletamiseks<br />
ettenähtud koldes<br />
küttepinnad (st jahutatavad pinnad)<br />
74<br />
puuduvad või on nende osatähtsus väike.<br />
Kuumade keraamiliste koldeseinte püsivalt<br />
kõrge temperatuur on vajalik selleks, et<br />
kuivamistsoon jääks soovitud piiridesse<br />
resti ülemisse otsa ning et kütus<br />
õigeaegselt süttiks.<br />
Kuiva kütuse põletamisel võib koldeseinte<br />
jahutamine vastupidiselt niiske kütuse<br />
põletamisele vajalikuks osutuda. Kuiva<br />
kütuse korral vajatakse kuivamiseks ja<br />
kütuse kuumutamiseks vähe soojust ning<br />
kuumad kiirgavad pinnad ning leegi kiirgus<br />
võivad kütusekihi temperatuuri tõsta<br />
tasemini, mil tuhk muutub kleepuvaks või<br />
sulab. Tuha sulamine ummistab ja rikub<br />
resti, lisaks võib ka keraamiliste<br />
koldepindade<br />
temperatuur jõuda ohtlikult<br />
kõrgeks ja keraamika ei pea sellele vastu<br />
ja võib hakata sulama. Seega iga kolde<br />
konstruktsioon on ette teatud niiskusega<br />
kütuste põletamiseks.<br />
Põhiline osa biokütustest ja turbast<br />
saadavast soojusest eraldub mitte<br />
kütusekihis, vaid kolderuumis, sest nende<br />
kütuste lendainesisaldus on kõrge.<br />
Pürolüüsi tulemusel gaasistunud lendaine<br />
põlemine algab kolderuumis temperatuuril<br />
500 – 600°C. Et lendaine süttiks, on vajalik<br />
nõutav temperatuur ja lisaks tuleb<br />
kolderuumi anda värsket hapnikurikast<br />
õhku. Kui resti alla antavat põlemisõhku<br />
nimetatakse tavaliselt primaarõhuks e<br />
altõhuks, siis lendosade põlemiseks<br />
vajalikku lisaõhku nimetatakse sekundaarõhuks<br />
e pealtõhuks, kusjuures sekundaarõhu<br />
vajadus ületab nende kütuste<br />
põletamisel primaarõhu vajaduse.<br />
4.1.2. Kütusekihi temperatuuri<br />
reguleerimisvõimalusest<br />
Restil kütusekihis ja kolde ruumis<br />
lendainega toimuvate protsesside iseloom<br />
ja vahekord<br />
mõjutavad otseselt kolde<br />
temperatuurirežiimi.<br />
Põhiliseks restil soojust andvaks<br />
reaktsiooniks on süsiniku põlemine:<br />
C + O2 = CO2 + 405,8 kJ<br />
Reaktsiooni tulemusena moodustunud<br />
kuum süsihappegaas võib hapniku-
Change language