BIOKÜTUSE KASUTAJA KÄSIRAAMAT - bioenergybaltic
BIOKÜTUSE KASUTAJA KÄSIRAAMAT - bioenergybaltic
BIOKÜTUSE KASUTAJA KÄSIRAAMAT - bioenergybaltic
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
8. <strong>BIOKÜTUSE</strong> KATLAMAJADE<br />
RAJAMISE JA KÄIDU<br />
KOGEMUSTEST<br />
Käesolevas peatükis selgitatakse<br />
biokütuste kasutuselevõtu kogemusi Balti<br />
riikides, kusjuures konkreetsed näited<br />
pärinevad Eestist. Hoonete kütteks on<br />
puitu<br />
põhikütusena kasutatud väga pikka<br />
aega. Ka puidu kasutamine katlakütusena<br />
algas juba üle 100 aasta tagasi,<br />
esmalt<br />
aurumasinatele<br />
kütusena.<br />
auru tootvate katelde<br />
Möödunud sajandi seitsmekümnendatel<br />
aastatel toimus kiire sae- ja metsatööstus<br />
ettevõtete areng, kusjuures tekkivaid<br />
jäätmeid hakati põletama ettevõtete<br />
katlamajades. Mõned<br />
sel ajal töösse<br />
rakendatud puidujäätmete katlad töötavad<br />
veel<br />
tänase päevani.<br />
Massiline söe- ja õlikatelde üleviimine<br />
puitkütustele ja turbale algas möödunud<br />
sa jandi 90ndate aastate keskpaigas.<br />
B altimaades peeti peamisteks põhjusteks<br />
nende kütuste järsku kallinemist ja<br />
elanikkonna makseraskusi suurte poliitiliste<br />
ja majanduslike muutuste perioodil.<br />
Biokütuste kiire ja laialdase kasutusele<br />
võtmise programmi kaugkütte katlamajade<br />
renoveerimisel aitasid käivitada<br />
Maailmapanga, EBRD ja eriti Rootsi riigi<br />
laenud NUTEK’i (nüüd STEM) kaudu ning<br />
sellega kaasnenud Põhjamaade<br />
spetsialistide tehniline nõuanne.<br />
Tagastamatut abi on andnud ka Taani.<br />
Esimene uue põlvkonna biokütuse<br />
katlamaja ehitatigi Eestis Taani riigi<br />
kingitus (1993).<br />
8.1. Tähelepanekuid statistikast<br />
Ajavahemikul 1993 kuni 2003 kasvas<br />
puitkütuste ja turba kasutamine<br />
katlakütusena märkimisväärselt. Riikliku<br />
statistikaameti andmete alusel (vt Tabel<br />
8.1, [58]) toodeti nende kütuste baasil<br />
2003.a rohkem kui 3,5 korda enam soojust<br />
kui 1993. aastal, kusjuures toodangu<br />
juurdekasv saavutati põhiliselt puitkütuste<br />
arvelt.<br />
Tabel 8.1. Statistilised põhiandmed puitkütustel ja turbal töötavate katelde kohta Eestis [58]<br />
Näitaja Ühik 1993 1995 1998 2003<br />
Katelde arv tükki 609 1080 815 903<br />
Võimsus MW 712 1366 865 856<br />
Toodetud soojus GWh 527 1191 1456 1941<br />
Tarbitud kütus TJ 2790 6144 7099 8719<br />
Eesti kaugkütte katlamajades,<br />
tööstus-<br />
ettevõtetes ja lokaalküttes oli 2003. aastal<br />
kasutusel üle 900 biokütuseid ja turvast<br />
põletava katla koguvõimsusega ligikaudu<br />
850 MW. 2003. aastal toodeti turbal<br />
ja<br />
puitkütusel töötavate kateldega ligi 2 TWh<br />
soojust, mis moodustas üle 30 % katlamajade<br />
soojustoodangust.<br />
On märkimisväärne,<br />
et seejuures vedelkütuste<br />
osatähtsus on langenud 22,5 %-ni<br />
ja<br />
kivisöe kasutamisest on praktiliselt<br />
loobutud<br />
(osatähtsus umbes 0,01 %).<br />
Puitkütus ja turvast põletavaid katlaid on<br />
otstarbekas käsitleda koos, sest enamasti<br />
on samas koldes võimalik põletada<br />
mõlemat kütust. Kui põhikütuseks on<br />
planeeritud turvas, siis vihmase suve järel<br />
on turba vähesuse tõttu seal tihti põletatud<br />
valdavalt hakkpuitu. Statistika võtab aga<br />
katla arvele turba- või puidukatlana<br />
vastavalt sellele, kumba kütust konkreetsel<br />
aastal rohkem põletati. Seetõttu võib üks ja<br />
seesama<br />
katel olla mingil aastal statistikas<br />
arvel<br />
kui turbakatel, mõnel teisel aastal aga<br />
kui puidukatel.<br />
Statistiliste andmete alusel (vt Tabel 8.1)<br />
on võimalik välja tuua mitmeid huvipakkuvaid<br />
tendentse. Näiteks katelde arv<br />
121
Change language