BIOKÜTUSE KASUTAJA KÄSIRAAMAT - bioenergybaltic
BIOKÜTUSE KASUTAJA KÄSIRAAMAT - bioenergybaltic
BIOKÜTUSE KASUTAJA KÄSIRAAMAT - bioenergybaltic
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
ulatub kütuse niiskus isegi üle 55 %. Seda<br />
juhtub sademeterohkel ja lume sulamise<br />
perioodil, kuid mõnikord on suur niiskus<br />
tingitud kütuse koostisest (palju peente<br />
okste haket ja/või palju okkaid, koort). Kui<br />
kütuses on palju kuusekoort, on häiritud<br />
kütuse etteanne laost kraaptransportöörile<br />
ja edasi katlasse, sest pikad koorelindid<br />
keerduvad ümber kütusejaoturi ja viimane<br />
ei täida oma ülesannet (laos ei jaotu<br />
kütusekiht kraaptransportöörile ühtlaselt).<br />
Kõik kütuseliigid peaksid olema<br />
peenendatud projektis ettenähtud<br />
tükisuuruseni.<br />
Teiseks kütuse kvaliteedi<br />
probleemiks on<br />
kütuse<br />
saastumine pori ja liivaga, sageli<br />
leidub kütuses ka suuri mehaanilisi<br />
lisandeid (metall ja kivid).<br />
Kütuse avalaos on esinenud märja<br />
koorerikka puitkütuse isesüttimist.<br />
Nagu<br />
näitas<br />
mõne aasta tagune kogemus, võib<br />
kõrgetes (5 – 6 m) aunades kütuse<br />
kütteväärtus kolme-nelja kuu jooksul<br />
väheneda üle 50 %. Ettevõte varus ühel<br />
suvel rohkelt puukoort ja ladustas selle<br />
avalattu. Kütteperioodil selgus, et sealt<br />
võetud kütuse erikulu kasvas<br />
peaaegu<br />
50 %. Biokütuseid (eriti üle 50 %<br />
niiskusega)<br />
ei tohiks ladustada kõrgetesse<br />
aun adesse ja aunasid tuleks aegajalt<br />
segada, et kütuse niiskus kogu auna<br />
ulatuses ühtlustuks.<br />
Kütuse kättesaadavus.<br />
Sooja talvega (maa<br />
ei külmu) ei pääse metsatehnikaga<br />
raielankidele<br />
ja ettevõtte liikuvat<br />
puiduhakkurit ei saa<br />
metsas kasutada ning<br />
ainsaks võimaluseks jääb hakkida<br />
ümarpuitu laoplatsidel. Ilma oma<br />
puiduhakkurita oleks ettevõttel<br />
aga kütuse<br />
hankimine veelgi enam häiritud, sest<br />
Kuressaare paikneb saarel ja osa<br />
kütust<br />
veetakse veoautodega mandrilt. On<br />
juhtumeid, kus kütust pole mandrilt<br />
saabunud mitme päeva jooksul. Soojal<br />
talve korral võib puitkütus olla külmumata<br />
pinnase tõttu raskesti kättesaadav kogu<br />
riigi ulatuses või isegi kõigis Balti riikides<br />
üheaegselt.<br />
144<br />
Gaasipuhastus-, tuhaärastus- ja<br />
tahmaeemaldusseadmed ning korstnad<br />
Vaatamata akustilise tahmapuhuri<br />
kasutamisele tuleb Danstoker veekatla<br />
suitsutorude ühte osa iga kahe kuu tagant<br />
täiendavalt ka käsitsi harjadega puhastada.<br />
DKVR konvektiivse küttepinna torusid<br />
puhastatakse gaasidepoolsetest sadestistest<br />
ainult kaks korda aastas.<br />
Puhastamine on aegavõttev ja töömahukas,<br />
sest lendtuhk ja tahm on<br />
sadenenud tihedate torukimpude vahele.<br />
Küttepindade šlakkumist ei ole täheldatud.<br />
Olemasolevaid kivikorstnaid on pika aja<br />
jooksul kasutatud<br />
väävlirikaste kütuse<br />
(masuut, põlevkiviõli) suitsugaaside<br />
atmosfääri juhtimiseks. Seni kasutati neist<br />
ühte nii biokütusekatelde kui varem<br />
vedelkütusel töötavate katelde suitsugaaside<br />
atmosfääri juhtimiseks<br />
ja<br />
tulemuseks oli korstna lagunemine. 2005.<br />
aasta lõpus asendati see uue<br />
metallkorstnaga. Niiskete biokütuste<br />
põletamise korral tekib korstnas<br />
kastepunkt,<br />
suitsugaasides olev veeaur<br />
kondenseerub ja reageerib seal varem<br />
ladestunud väävliühenditega. Tekkiv<br />
väävelhape lagundab korstnat (lagunemise<br />
jäljed<br />
võivad näha olla nii korstna sise- kui<br />
välispinnal).<br />
Korstnate lagunemisele<br />
aitavad kaasa ka<br />
klimaatilised põhjused. Näiteks korstna<br />
sisepinnal kondenseerunud vesi tungib<br />
kividesse<br />
ja/või kivide vahele ja külmub<br />
seal käreda pakasega (lagunemise jäljed<br />
on näha korstna välispinnal).<br />
Teisel<br />
etapil ehitatud DKVR tüüpi katla<br />
tuhaärastuseks<br />
paigaldatud kruvi-<br />
transportöör<br />
tuli pärast aastast<br />
ekspluatatsiooni<br />
kulumise tõttu välja<br />
vahetada, sest tuhk sisaldas liiga palju<br />
abrasiivseid mineraalseid lisandeid.<br />
Kruvitransportöör otsustati asendada<br />
kraaptransportööriga ja see on kauem<br />
vastu<br />
pidanud. Kuiv tuhk suunatakse<br />
tolmamise vältimiseks tuharuumis<br />
asuvasse veega täidetud vanni.