BIOKÜTUSE KASUTAJA KÄSIRAAMAT - bioenergybaltic
BIOKÜTUSE KASUTAJA KÄSIRAAMAT - bioenergybaltic
BIOKÜTUSE KASUTAJA KÄSIRAAMAT - bioenergybaltic
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
seintele. Sekundaarõhu vajadus on väike.<br />
Pole vaja ka suurt järelküttepinda<br />
suitsugaaside soojuse ärakasutamiseks,<br />
sest põhiline soojusvahetus toimub<br />
kolderuumis.<br />
Lendosaderikaste kütuste (halupuud,<br />
puidu- või turbabrikett ja tükkturvas)<br />
põletamiseks sobiva ülemise põlemisega<br />
koldes jäetakse kütusekihi kohale piisavalt<br />
ruumi lendosade põlemiseks ja sinna<br />
juhitakse ka sekundaarõhku (vt Joonis<br />
4.22). Põhiline osa soojusest eraldub kolde<br />
ülaosas leegis ning koldest lahkuvate<br />
suitsugaaside suurema soojusmahtuvuse<br />
tõttu peab järelküttepind olema suurem kui<br />
lendosade vaeste kütuste (kivisöed)<br />
põletamisel.<br />
Joonis 4.22. Ülemise põlemisega katel<br />
Austria firmalt Eder<br />
1 – eemaldatav ekraan; 2 – täiteluuk; 3 –<br />
sekundaarõhu klapp; 4 – alumine (tuha-)<br />
luuk; 5 – primaarõhu klapp; 6 – pöördsiiber;<br />
7 – suitsutoru; 8 – isolatsioon; 9 – rest; 10<br />
– tuhapann; 11 – sokkel.<br />
Ülemise põlemisega halupuudele mõeldud<br />
kolde põhiliselt puuduseks on sagedane<br />
kütuse<br />
lisamise vajadus. Kogu koldes olev<br />
kütus<br />
asub põlemistsoonis ja põlemiskiirust<br />
saab primaarõhu koguse reguleerimisega<br />
ainult vähesel määral mõjutada. Nii<br />
primaar- kui sekundaarõhu reguleerimine<br />
on ebatäpne ja põlemise kõrge efektiivsuse<br />
saavutamine raskendatud. Et vältida<br />
sagedast<br />
puude lisamist, valitakse<br />
tavaliselt maksimaalsest küttevajadusest<br />
võimsam katel ja ühendatakse see<br />
akumulaatorpaagiga.<br />
4.2.7.2. Alumise põlemisega katlad<br />
Ülemise<br />
põlemisega katlaga võrreldes<br />
võimaldab nn alumise põlemisega katel (vt<br />
Joonis 4.23) saavutada palju pikema<br />
põlemistsükli, sest mahukast kütuse-<br />
pun krist valgub restile pidevalt uut kütust.<br />
Ainult osa kütusepunkrisse laaditud<br />
kütusest võtab korraga põlemisest osa.<br />
Joonis<br />
4.23. Alumise põlemise katel<br />
Arimax, HÖGFORS LÄMPÖ<br />
OY, Soome<br />
1 – täitel uuk; 2 – ekraanid; 3 – kütuse<br />
punker; 4 – rest; 5 – alumine teenindusluuk<br />
koos primaarõhu reguleerimise klapiga; 6 –<br />
tuhasahtel; 7 – puhastusluuk; 8 –<br />
pöördsiiber; 9 – siiber süütamise<br />
hõlbustamiseks; 10 – järelpõlemiskamber;<br />
11 – suitsukäigud; 12 – keraamiline<br />
vooder; 13 – sekundaarõhk; 14 –<br />
puhastusluugi koht katla küljel.<br />
Punkris allapoole valgudes kütus kuivab ja<br />
kuumeneb. Resti lähedal toimub kütuse<br />
gaasistumine (lendaine eraldumine) ja<br />
89
Change language