BIOKÜTUSE KASUTAJA KÄSIRAAMAT - bioenergybaltic
BIOKÜTUSE KASUTAJA KÄSIRAAMAT - bioenergybaltic
BIOKÜTUSE KASUTAJA KÄSIRAAMAT - bioenergybaltic
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
iokütuste tootmine ja praktiline<br />
rakendamine on katsetuste staadiumis.<br />
Balti mere äärsetes maades kasvatatakse<br />
nisu, rukist, otra ja kaera ning kõigi nende<br />
viljade õlgi saab kütusena kasutada.<br />
Mõnel<br />
maal (näiteks Rootsis) on põletatud ka<br />
nende viljade teri. Viimane asjaolu on<br />
seotud riigipoolse toetusega põllupidajatele,<br />
kelle realiseerimata teravilja<br />
ülejäägid sel viisil teatud kasutust leiavad.<br />
Kuna teravilja reeglina ei kasvatata selleks,<br />
et saak hiljem ära põletada, siis ei ole<br />
otstarbekas teravilja põletamist laiemalt<br />
propageerida ja käesolevas käsiraamatus<br />
nende põletamist<br />
ei käsitleta.<br />
Õlgede kuivaine elementaarkoostis (vt<br />
Tabel 2.5) ja kütteväärtus ei erine oluliselt<br />
puidu vastavatest näitajatest, kuid<br />
kütteväärtus on siiski veidi madalam (vt<br />
Tabel 2.6). Arvestades õlgede tarbimisaine<br />
tüüpilist niiskusesisaldust, mis jääb alla<br />
20 %, on õlgede tarbimisaine kütteväärtus<br />
isegi pigem kõrgem kui metsahakke<br />
kütteväärtus (metsahakke tüüpiline niiskus<br />
on 35 – 55 % ).<br />
Õlgede omadused sõltuvad<br />
tugevasti nii<br />
kasvukohast, kasvuajast ja kasvuaja<br />
ilmastikust, kui ka mullastikust ning<br />
v äetamisest. Näiteks varakult koristatud vilja õlgede (nn kollaste õlgede)<br />
kloori-<br />
sisaldus on kuni 4 korda kõrgem kui hilja<br />
koristatud<br />
õlgedes, kusjuures maksimaalne<br />
Cl sisaldus ulatub isegi kuni 0,97 %-ni ja<br />
34<br />
see mõjutab tugevasti küttepindade<br />
korrosiooni.<br />
Tabel 2.5. Õlgede kuivaine<br />
element aarkoostis [6]<br />
Elemendi<br />
sisaldus<br />
kuivaines, %<br />
Tabel 2.6. Eri viljade õlgede tuhasisaldus ja alumine kütteväärtus [6]<br />
Vahemik Keskväärtus<br />
C 45 – 47 46<br />
H 5,8 – 6,0 5,9<br />
N 0,4 – 0,6 0,5<br />
O 39 – 41 40<br />
S 0,01 – 0,13 0,08<br />
Cl 0,14 – 0,97 0,31<br />
Õlgede lendainesisaldus kõigub piirides 60<br />
– 70 %, mis on veidi madalam kui<br />
puidupõhistel kütustel. Tuhasisaldus on<br />
õlgedes võrreldes puidupõhiste kütustega<br />
kõrge – kuivaine tuhasisaldus jääb<br />
piiridesse 4,5 – 6,5 %. Samas võib õlgede<br />
tuha sulamistemperatuur olla tunduvalt<br />
madalam puidupõhiste kütuste tuha<br />
sulamistemperatuuridest (vt Tabel 2.7).<br />
Rukki, odra ja kaera õlgede pehmenemine<br />
algab väga madalatel temperatuuridel (735<br />
– 840°C), mida tuleb põletustehnoloogia<br />
valikul ja kolde põlemisrežiimi<br />
seadistamisel arvestada.<br />
Vili Kuivaine Kuivaine alumine Tarbimisaine alumine kütteväärtus<br />
tuhasisaldus, kütteväärtus, 20 % nii skuse juures,<br />
A d, % qne t,d, MJ/kg<br />
qnet ,ar, MJ/kg<br />
Rukis 4,5 17,0 13,6<br />
Nisu 6,5 17,8 13,8<br />
Oder 4,5 – 5,88 17,4 13,4<br />
Kaer 4,9 16,7 12,9<br />
Õled<br />
keskmiselt<br />
5,0 17,4 13,5