18.01.2013 Views

BIOKÜTUSE KASUTAJA KÄSIRAAMAT - bioenergybaltic

BIOKÜTUSE KASUTAJA KÄSIRAAMAT - bioenergybaltic

BIOKÜTUSE KASUTAJA KÄSIRAAMAT - bioenergybaltic

SHOW MORE
SHOW LESS

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.

iokütuste tootmine ja praktiline<br />

rakendamine on katsetuste staadiumis.<br />

Balti mere äärsetes maades kasvatatakse<br />

nisu, rukist, otra ja kaera ning kõigi nende<br />

viljade õlgi saab kütusena kasutada.<br />

Mõnel<br />

maal (näiteks Rootsis) on põletatud ka<br />

nende viljade teri. Viimane asjaolu on<br />

seotud riigipoolse toetusega põllupidajatele,<br />

kelle realiseerimata teravilja<br />

ülejäägid sel viisil teatud kasutust leiavad.<br />

Kuna teravilja reeglina ei kasvatata selleks,<br />

et saak hiljem ära põletada, siis ei ole<br />

otstarbekas teravilja põletamist laiemalt<br />

propageerida ja käesolevas käsiraamatus<br />

nende põletamist<br />

ei käsitleta.<br />

Õlgede kuivaine elementaarkoostis (vt<br />

Tabel 2.5) ja kütteväärtus ei erine oluliselt<br />

puidu vastavatest näitajatest, kuid<br />

kütteväärtus on siiski veidi madalam (vt<br />

Tabel 2.6). Arvestades õlgede tarbimisaine<br />

tüüpilist niiskusesisaldust, mis jääb alla<br />

20 %, on õlgede tarbimisaine kütteväärtus<br />

isegi pigem kõrgem kui metsahakke<br />

kütteväärtus (metsahakke tüüpiline niiskus<br />

on 35 – 55 % ).<br />

Õlgede omadused sõltuvad<br />

tugevasti nii<br />

kasvukohast, kasvuajast ja kasvuaja<br />

ilmastikust, kui ka mullastikust ning<br />

v äetamisest. Näiteks varakult koristatud vilja õlgede (nn kollaste õlgede)<br />

kloori-<br />

sisaldus on kuni 4 korda kõrgem kui hilja<br />

koristatud<br />

õlgedes, kusjuures maksimaalne<br />

Cl sisaldus ulatub isegi kuni 0,97 %-ni ja<br />

34<br />

see mõjutab tugevasti küttepindade<br />

korrosiooni.<br />

Tabel 2.5. Õlgede kuivaine<br />

element aarkoostis [6]<br />

Elemendi<br />

sisaldus<br />

kuivaines, %<br />

Tabel 2.6. Eri viljade õlgede tuhasisaldus ja alumine kütteväärtus [6]<br />

Vahemik Keskväärtus<br />

C 45 – 47 46<br />

H 5,8 – 6,0 5,9<br />

N 0,4 – 0,6 0,5<br />

O 39 – 41 40<br />

S 0,01 – 0,13 0,08<br />

Cl 0,14 – 0,97 0,31<br />

Õlgede lendainesisaldus kõigub piirides 60<br />

– 70 %, mis on veidi madalam kui<br />

puidupõhistel kütustel. Tuhasisaldus on<br />

õlgedes võrreldes puidupõhiste kütustega<br />

kõrge – kuivaine tuhasisaldus jääb<br />

piiridesse 4,5 – 6,5 %. Samas võib õlgede<br />

tuha sulamistemperatuur olla tunduvalt<br />

madalam puidupõhiste kütuste tuha<br />

sulamistemperatuuridest (vt Tabel 2.7).<br />

Rukki, odra ja kaera õlgede pehmenemine<br />

algab väga madalatel temperatuuridel (735<br />

– 840°C), mida tuleb põletustehnoloogia<br />

valikul ja kolde põlemisrežiimi<br />

seadistamisel arvestada.<br />

Vili Kuivaine Kuivaine alumine Tarbimisaine alumine kütteväärtus<br />

tuhasisaldus, kütteväärtus, 20 % nii skuse juures,<br />

A d, % qne t,d, MJ/kg<br />

qnet ,ar, MJ/kg<br />

Rukis 4,5 17,0 13,6<br />

Nisu 6,5 17,8 13,8<br />

Oder 4,5 – 5,88 17,4 13,4<br />

Kaer 4,9 16,7 12,9<br />

Õled<br />

keskmiselt<br />

5,0 17,4 13,5

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!