BIOKÜTUSE KASUTAJA KÄSIRAAMAT - bioenergybaltic
BIOKÜTUSE KASUTAJA KÄSIRAAMAT - bioenergybaltic
BIOKÜTUSE KASUTAJA KÄSIRAAMAT - bioenergybaltic
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
EESSÕNA<br />
Balti mere äärsete riikide energeetika-alane koostöö, lühendatult BASREC 1 , sai alguse<br />
1999. aastal Taani, Eesti, Soome, Saksamaa, Islandi, Läti, Norra, Poola ja Vene<br />
Föderatsiooni energeetikaküsimustega tegelevate ministrite ning Euroopa Komisjoni ühisest<br />
otsusest.<br />
BASREC’i bioenergeetikaga tegelev töögrupp aastateks 2003 – 2005 loodi 2002. aasta<br />
novembris Vilniuses toimunud BASREC’i ministrite töökohtumisel. Vastavalt kohtumisel<br />
tehtud ettepanekutele ja otsustele töötati välja bioenergeetika töögrupi tegevuskava<br />
aastateks 2003 – 2005.<br />
Bioenergeetika töögrupi ja selle nelja töösuuna tähtsaimaks ülesandeks oli kõigi<br />
bioenergeetika valdkonnas tegutsevate osapoolte koondamine ja ühistegevuse kaudu<br />
bioenergeetika arengu kindlustamiseks. Neljaks tegevussuunaks kavandati:<br />
Tegevus 1 Teadmiste süvendamine.<br />
Tegevus 2 Standardid ja turu harmoniseerimine.<br />
Tegevus 3 Ühisrakendusprojektid – bioenergia kliimamuutuste leevendamise projektides.<br />
Tegevus 4 Uurimis- ja arendustööd.<br />
Balti mere äärne piirkond ja eriti Venemaa loodeosa on tuntud oma metsarikkuse poolest.<br />
Just metsadest saadakse põhiline osa tahketest biokütustest. Teiseks tahke biokütuse<br />
allikaks on põllumajandus, kust on võimalik saada õlgi ja teisi taimseid energia tootmiseks<br />
sobivaid jäätmeid. Siiski on oluline mainida, et siiani on metsi väärtustatud eelkõige kui<br />
tarbepuu ja saeveskite ning tselluloositööstuse tooraine allikat. Traditsiooniliseks<br />
puitkütuseks loetakse halupuid, kuid kaasaegne ja efektiivne põletustehnoloogia võimaldab<br />
üha paremini kütusena ära kasutada raie- ja puidutööstuse jääke. Puitkütused pakuvad huvi<br />
nii kodumaistele kasutajatele kui ka ekspordiks. Juba üle kümne aasta on Balti riigid olnud<br />
Põhjamaade ja teiste Euroopa riikide turu tähtsateks hakkpuidu ja pelletitega varustajateks.<br />
Praegu on sellele kütuseturule jõudmas Venemaa. Kliimamuutuste ja keskkonnahoiu<br />
seisukohalt on biokütuste kasutamisel suured eelised fossiilkütuste ees, samuti võimaldab<br />
biokütuste tootmise laiendamine uusi töökohti luues parandada tööhõivet.<br />
Balti mere äärse piirkonna teiseks iseloomustavaks jooneks on kaugkütte laialdane<br />
rakendamine. Põhjamaade kaugküttes on suur osakaal biokütuste baasil toodetud soojusel.<br />
Venemaa, Poola ja Balti riikide kaugküttes omavad suuremat osatähtsust fossiilsed kütused –<br />
kivisüsi, küttemasuut ja maagaas. Seoses fossiilsete kütuste ja energia hinna pideva tõusuga<br />
suureneb nendes riikides huvi hakkpuidu ja pelletitega kütmise vastu, samuti uuritakse<br />
võimalusi biokütuste baasil elektri ja soojuse koostootmise tehnoloogiate rakendamiseks.<br />
Venemaa ja Balti riikide ülikoolides ning konsultatsioonifirmades tuntakse hästi puidupõhiste<br />
kütuste iseärasusi ja nende tootmise ning kasutamise teoreetilisi aspekte, mis loob nendes<br />
maades väga soodsad tingimused biokütuste kasutuse laiendamiseks. Siiani jääb veel puudu<br />
biokütuse praktilise rakendamise oskustest ja kogemustest.<br />
1 Esitähed Balti mere äärsete riikide energeetika-alane koostöö-organisatsiooni<br />
inglisekeelsest nimetusest: BAltic Sea Region Energy Co-operation<br />
3
Change language