BIOKÜTUSE KASUTAJA KÄSIRAAMAT - bioenergybaltic
BIOKÜTUSE KASUTAJA KÄSIRAAMAT - bioenergybaltic
BIOKÜTUSE KASUTAJA KÄSIRAAMAT - bioenergybaltic
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
vaesemas tsoonis hõõguvate sütega kokku<br />
puutudes osa hapnikku ära anda ja kihti<br />
jahutada:<br />
CO2 + C = 2 CO – 160,7 kJ<br />
Teisene kihti jahutav reaktsioon võib aset<br />
leida põlemisõhus sisalduva ja kütuse<br />
kuivamisel eraldunud veeauru ja<br />
hõõguvate süte vahel:<br />
H2O + C = CO – H2 – 126,7 kJ<br />
Kahe viimase reaktsiooni tulemuseks on, et<br />
tekkinud vingugaas (CO) ja gaasiline<br />
vesinik (H 2)<br />
suurendavad kolde ruumis<br />
soojuseraldust, sest lisaks lendaine<br />
(süsivesinikud) põlemisele toimuvad seal<br />
täiendavalt vingugaasi põlemine<br />
süsihappegaasiks ja vesiniku põlemine:<br />
H2<br />
+ ½ O2 = H2O + 241 kJ<br />
3 CO + 1½ O2 = 3 CO2 + 849,8 kJ<br />
Kokkuvõttes vingugaasi ja vesiniku<br />
tekkimiseks restil kulutatud soojushulk<br />
vabaneb kolderuumis.<br />
Kütusekihti jahutavate endotermiliste<br />
reaktsioonide osatähtsust kihi temperatuuri<br />
kujundamisel saab suurendada suitsugaaside<br />
suunamisega resti alla. Seda võtet<br />
nimetatakse suitsugaaside retsirkulatsiooniks<br />
ja võidakse rakendada niiske kütuse<br />
jaoks ettenähtud koldes kuivema või<br />
kõrgema kütteväärtusega, aga ka<br />
väiksema lendosadesisaldusega<br />
kütuse<br />
põletamisel.<br />
Resti ja restil põleva kütusekihi<br />
temperatuuri reguleerimise põhiliseks<br />
eesmärgiks on tuha sulamise ja resti<br />
ummistumise vältimine (vt ka punkt 4.1.1).<br />
Kui kollet kasutada vaheldumisi näiteks<br />
tükkturba ja hakkpuidu põletamiseks,<br />
osutub suitsugaaside<br />
retsirkulatsiooni<br />
kasutamine turbaküttel<br />
väga sobivaks<br />
võtteks resti ülekuumenemise ja tuha<br />
sulamise vältimiseks.<br />
4.1.3. Põlemise soojuskaod ja<br />
kasutegur<br />
Põlemisel esinevate soojuskadude<br />
arvutamisel on võimalik lähtuda kas niiske<br />
või kuiva suitsugaasi analüüsi tulemustel.<br />
Siinkohal vaadeldakse kadusid kuiva<br />
suitsugaasi analüüsist lähtuva metoodika<br />
alusel, sest see meetod ühildub hästi<br />
kaasaegse mõõtetehnikaga ja võimaldab<br />
hästi välja tuua kütuse niiskuse ja vesiniku<br />
põlemisel tekkinud veeauru rolli kadudes<br />
[47].<br />
Põlemise soojuskadude hulka kuuluvad:<br />
• soojuskadu kuiva suitsugaasi<br />
füüsikalise soojusega;<br />
•<br />
soojuskadu vingugaasi (CO),<br />
süsivesinike (CmHn) ja teiste põlevate<br />
gaasiliste komponentide sisaldusest<br />
kuivas suitsugaasis. Kadu kujutab<br />
endast keemiliselt mittetäielikust<br />
põlemisest saamatajäänud soojust;<br />
• soojuskadu tuha ja lendtuhaga, mis<br />
koosneb kahest osast – tuha<br />
füüsikalisest soojusest ja tuhas<br />
sisalduva põlemata süsiniku tõttu<br />
saamata jäänud soojusest;<br />
• kütuse niiskusest põlemisel tekkinud<br />
veeauru sisaldusest tingitud soojus-<br />
kadu.<br />
Tavaliselt esineb veeaur suitsugaasides<br />
ülekuumendatud<br />
auru kujul, seega kujutab<br />
see<br />
kadude komponent endast veeauru<br />
energiasisaldust (täpsemalt, aurustumissoojust<br />
ja veeauru ülekuumenduse soojust)<br />
ning seda võetakse arvesse siis, kui<br />
põlemise kasuteguri arvutamisel<br />
soovitakse lähtuda kütuse ülemisest (bruto)<br />
kütteväärtusest.<br />
Põlemise kasuteguri määramisel<br />
rakendatakse nn kaudse soojusbilansi<br />
meetodit:<br />
kasutegur = 100 – summaarsed kaod,<br />
kus summaarsed kaod ja kasutegur on<br />
väljendatud protsentides.<br />
Põlemise soojuskadusid ei tohi samastada<br />
katla ja katlamaja soojuskadudega,<br />
sest<br />
viimased sisaldavad täiendavalt veel<br />
mitmeid kadusid, näiteks katla<br />
välisjahtumiskadu (kutsutakse sageli<br />
radiatsioonkaoks), aurukatla korral<br />
läbipuhkest tingitud kadu, mitme katla<br />
75
Change language