BIOKÜTUSE KASUTAJA KÄSIRAAMAT - bioenergybaltic
BIOKÜTUSE KASUTAJA KÄSIRAAMAT - bioenergybaltic
BIOKÜTUSE KASUTAJA KÄSIRAAMAT - bioenergybaltic
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
8.3. Kokkuvõte biokütuste<br />
kasutamise kogemustest Eestis<br />
8.3.1. Katelde koormamine<br />
ja kütuse<br />
erikulu<br />
Nagu eespool näidatud ( vt punkt 7.2),<br />
tuleks suuri investeeringuid nõudnud<br />
biokütusekatlaid majandusliku tasuvuse<br />
saavutamiseks maksimaalselt koormata, st<br />
nad peaksid töötama baaskoormusel.<br />
Järgneval tulpdiagrammil<br />
(vt<br />
Joonis 8.45)<br />
on toodud katelde<br />
arvutuslikud (st tinglikult<br />
nominaalkoormusel töötamise)<br />
kasutusajad<br />
2 004.<br />
aasta kohta.<br />
Kasutusaeg,<br />
h<br />
7 000<br />
6 000<br />
5 000<br />
4 000<br />
3 000<br />
2 000<br />
1 000<br />
0<br />
3725<br />
Tehnika (Türi)<br />
5614 5667<br />
Võrusoo<br />
Aardla<br />
Männimäe<br />
5014<br />
3625<br />
Vabriku (Türi)<br />
5164<br />
Kuressaare 6657 6429<br />
Haapsalu Keila<br />
Joonis<br />
8.45. Biokütusekatelde arvutuslik<br />
kasutusaeg 2004.aastal<br />
5175<br />
Peetri<br />
Väga pikk arvutuslik kasutusaeg<br />
(Haapsalus ja Keilas isegi üle 6 000 tunni)<br />
näitab eeskujulikku ja häireteta tööd<br />
praktiliselt kogu aasta jooksul. Võrdluseks<br />
võib tuua tüüpilise kütteperioodi pikkuse<br />
Eestis - umbes 5300 h. Pikk kasutusaeg<br />
garanteerib ühtlasi investeeringute kiire<br />
tasuvuse.<br />
Vaadeldud biokütusekatelde väga pikk<br />
kasutusaeg oli meeldivaks üllatuseks ka<br />
käesoleva käsiraamatu koostajatele.<br />
Niivõrd hea tulemuse saavutamist<br />
võimaldasid järgmised tegurid:<br />
• Haapsalus ja Keilas kuuluvad<br />
soojustarbijate hulka<br />
sanatooriumid ja<br />
veekeskused, mille suvine kõrge<br />
soojustarve võimaldab<br />
pikendada<br />
biokütusekatelde<br />
töötamise aega;<br />
baaskoormusel<br />
• biokütusekatlaid on suudetud edukalt<br />
rakendada ka väljaspool kütteperioodi,<br />
st suvise sooja tarbevee<br />
valmistamiseks;<br />
• seadmete häireteta töö pika aja vältel<br />
ning sunnitud seisakute vähesus ja/või<br />
lühiajalisus;<br />
• stabiilne kütusevarustus.<br />
Lisaks eelnevalt loetletud põhjustele tuleb<br />
kõigi vaatluse all olnud katlamajade puhul<br />
veel rõhutada<br />
ettevõtte oskuslikku<br />
majandamist<br />
ja personali motiveeritust.<br />
OÜ Terme hallatavas kahes katlamajas<br />
Türil on katelde kasutusajad mõnevõrra<br />
lühemad (alla 4000 tunni aastas).<br />
Seejuures on Türi linnas<br />
tarbijate<br />
koormused langenud<br />
ja sealsetes<br />
väikestes kaugküttevõrkudes ei saa<br />
biokütusekatlaid kasutada<br />
ainult<br />
b aaskoormuse katmiseks ja nad peavad<br />
kütteperioodi<br />
alguses ja lõpus (st sügisel ja<br />
kevadel)<br />
töötama osalise koormusega.<br />
Kui võrrelda arvutatud kasutusaegu Eesti<br />
biokütusekatelde statistiliste keskmistega<br />
(vt Joonis 8.3), näeme kuni kolmekordset<br />
erinevust. Seega oleks paljudel<br />
biokütusekateldega ettevõtetel põhjust oma<br />
tööd kriitiliselt analüüsida ja edukalt<br />
töötavate<br />
õppida.<br />
katlamajade kogemustest<br />
Kõigis vaadeldud katlamajades peetakse<br />
biokütuste kasutamise arvestust vastuvõetud<br />
kütuse kuupmeetrites ehk nn<br />
puistekuupmeetrites. Katlamajades<br />
puuduvad saabuvate kütusekoormate<br />
kaalumise võimalused, pole sisse seatud<br />
laboratooriume kütuse niiskuse<br />
operatiivseks määramiseks ja seetõttu ei<br />
saa ka saabuvate kütusekoguste<br />
energiasisaldust arvutada.<br />
Erinevate kütuste kasutamisel peegeldab<br />
kütuse erikulu ühe MWh soojuse<br />
153
Change language