BIOKÜTUSE KASUTAJA KÄSIRAAMAT - bioenergybaltic
BIOKÜTUSE KASUTAJA KÄSIRAAMAT - bioenergybaltic
BIOKÜTUSE KASUTAJA KÄSIRAAMAT - bioenergybaltic
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
3.5. Väärindatud kütuste tootmine<br />
3.5.1. Üldist<br />
Puit on rakulise ehitusega ja seetõttu<br />
töötlemata puitkütuste energiasisaldus<br />
mahuühiku kohta pole eriti kõrge. Kõrge<br />
kütteväärtusega homogeensete puitkütuste<br />
saamiseks kasutatakse pressimist, mille<br />
käigus kõrge rõhu ja kuumuse tõttu puidus<br />
olevad õõnsused surutakse kokku.<br />
Saadava puitkütuse<br />
tihedus võib ulatuda<br />
kuni 1300 kg/m 3 , mis ei jää palju maha<br />
puidu puitaine tihedusest (kirjanduse<br />
andmetel [41] keskmiselt 1500 kg/m 3 ).<br />
Pressimise käigus toimuvad järgmised<br />
protsessid:<br />
• pressitavale materjalile rakendatakse<br />
pressi poolt suurt survet;<br />
• temperatuur tõuseb pressitava<br />
materjali osakeste omavahelisest<br />
hõõrdumisest kui ka hõõrdumisest<br />
pressi ja pressitava materjali vahel;<br />
• tekkinud kõrge temperatuuri ja surve<br />
tagajärjel puidu rakuline struktuur<br />
puruneb;<br />
• kuumuse tõttu puidus olev ligniin<br />
pehmeneb ja liimib kokku pressitavad<br />
puidu osakesed.<br />
Kuna pressimise käigus keemilisi<br />
protsesse ei toimu, siis pressimise<br />
tulemusel saadava kütuse kütteväärtus<br />
kaaluühiku kohta ei suurene, suureneb<br />
vaid kütteväärtus mahuühiku kohta.<br />
Pressitud<br />
puitkütuste eelistest töötlemata<br />
puitkütustega<br />
järgmisi:<br />
võrreldes võib märkida<br />
• pressitud puitkütuste väikese<br />
niiskusesisalduse ja kõrge<br />
kütteväärtuse tõttu saab neid<br />
transportida ja ladustada odavamalt,<br />
kui töötlemata puitkütuseid;<br />
• kuiv kütus ei hakka seente ja<br />
mikroorganismide mõjul bioloogiliselt<br />
lagunema, seega saab teda säilitada<br />
pikka aega;<br />
• pressitud kütuste ühtlane<br />
niiskusesisaldus ja tüki suurus<br />
võimaldab täpsemini reguleerida<br />
põlemisrežiimi koldes, kindlustades<br />
sellega kõrgema kasuteguri.<br />
Pressitud puitkütuste puuduseks on<br />
kõrgem hind võrreldes töötlemata<br />
kütustega. Pressitud puitkütuseid<br />
toodetakse briketina (tüki läbimõõt 30 –<br />
100 mm) ja pelletina ehk graanulina (tüki<br />
läbimõõt 6 – 12 mm). Neist esimene<br />
on<br />
sobilik kasutamiseks eelkõige ahjudes<br />
ja<br />
kaminates, teine aga automatiseeritud<br />
põletusseadmetes.<br />
3.5.2.<br />
Briketid<br />
Puitbrikettide tootmiseks kasutatakse kolb-<br />
ja kruvipresse (vt Joonis 3.54 ja Joonis<br />
3.55 [28]) ja tooraineks saepuru või<br />
höövlilaaste. Enne pressimist materjal<br />
täiendavalt peenestatakse ja kuivatatakse<br />
(niiskusesisaldus ei tohi ületada 12 –<br />
14 %).<br />
Joonis 3.54. Kolbpress<br />
Kolbpress töötab tsükliliselt – kolvi iga<br />
töökäiguga surutakse teatud kogus<br />
materjali läbi koonilise hülsi ja saadaval<br />
briketil on need kihid selgelt eristatavad.<br />
Pressi ajamis kasutatakse alati hooratast,<br />
mis võimaldab mootori koormust<br />
ühtlustada. Kolbpressi töötamisel kolvi<br />
kulumine on väike, sest suhteline liikumine<br />
pressitava materjali ja kolvi vahel on väike.<br />
Kiiresti kulub aga hülss. Kolbpressid<br />
on<br />
suhteliselt odavad ja seetõttu laialt levinud.<br />
Võrreldes kolbpressiga<br />
on kruvipress (vt<br />
Joonis<br />
3.55) kergem, sest puuduvad<br />
massiivsed kolvid ja hoorattad. Toodang<br />
väljub pidevalt ja seda saab lõigata<br />
65
Change language