BIOKÜTUSE KASUTAJA KÄSIRAAMAT - bioenergybaltic
BIOKÜTUSE KASUTAJA KÄSIRAAMAT - bioenergybaltic
BIOKÜTUSE KASUTAJA KÄSIRAAMAT - bioenergybaltic
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
Joonis 3.2. Kändude kuivaine mass ja<br />
kütteväärtus sõltuvalt kännu<br />
diameetrist [21]<br />
Tabel 3.1. Puidu saak okasmetsadest S oomes [21]<br />
Raie liik Puistu vanus<br />
Saak,<br />
m 3 /ha<br />
44<br />
3.1.2. Kütuste tootmise tehnoloogilised<br />
ja keskkonnakaitselised<br />
piirangud<br />
Puitkütuste tootmisel<br />
on viimastel aastatel<br />
hakatud tähelepanu pöörama mineraalainete<br />
kaole, mis tekib biomassi väljaviimisel<br />
metsast. Kuna mineraalainete<br />
jagunemine puidu eri osade vahel on<br />
erinev, saab tehnoloogia valikuga mõjutada<br />
mineraalainete kadu. Taani andmed selle<br />
kohta on esitatud tabelis (vt Tabel 3.2).<br />
Tabeli andmetest saab teha järelduse, et<br />
kui raiejäätmed enne hakkimist kuivatada<br />
ja anda sellega võimalus okaste ja lehtede<br />
pudenemiseks, väheneb mineraalainete<br />
kadu oluliselt.<br />
Täiendavaks meetmeks mineraalainete<br />
kao<br />
kompenseerimisel on puidu<br />
põletamisel tekkiva tuha metsa tagasi<br />
viimine.<br />
Puidu tuhk sisaldab vähesel<br />
määral raskemetalle<br />
(Cd 0 – 0,08 g/ kg tuha<br />
kohta, Pb 0,02 – 0,6 g/kg tuha kohta) ja<br />
see ei võimalda puidu<br />
tuhka metsa viia<br />
suurtes<br />
kogustes [22]. Soovitav<br />
on viia tuhk<br />
tagasi sinna, kust raiejäätmed koguti.<br />
Raiejäätmed<br />
m 3 /ha toe/ha<br />
Valgustusraie 10 – 20 – 15 – 50 3 – 9<br />
1.harvendusraie 25 – 40 30 – 80 30 – 50 6 – 9<br />
2.harvendusraie 40 – 60 50 – 90 20 – 40 4 – 8<br />
3.harvendusraie 50 – 70 60 – 100 20 – 40 4 – 8<br />
Uuendusraie 70 – 100 220 – 330 70 – 130 13 – 24<br />
Kokku raieringi jooksul 360 – 600 155 – 310 30 – 58
Change language