BIOKÜTUSE KASUTAJA KÄSIRAAMAT - bioenergybaltic
BIOKÜTUSE KASUTAJA KÄSIRAAMAT - bioenergybaltic
BIOKÜTUSE KASUTAJA KÄSIRAAMAT - bioenergybaltic
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
ilansis on keskmiselt 5 – 7 %, varieerudes<br />
palju sõltuvalt ilmastikuoludest: 2000.<br />
aastal kasutati energia tootmiseks 1,5 Mtoe<br />
ja 2004. a 2,4 Mtoe turvast. Kaugküttes<br />
(s.h koostootmisjaamades) oli turba<br />
osatähtsus kasutatud kütustest umbes<br />
19 %. Kui seni kasutati turvast valdavalt<br />
põhikütusena turbakateldes, siis viimastel<br />
aastatel on üha rohkem hakanud levima<br />
turba põletamine koos puiduga. Soomes<br />
käsitatakse turvast kui aeglaselt taastuvat<br />
biokütust ja tema kasutamisel on võimalik<br />
saada mõningaid soodustusi.<br />
Energeetika arengustrateegias (1999,<br />
2002) on püstitatud eesmärgiks<br />
suurendada 2010. aastaks taastuvressursside<br />
kasutamist 30 % võrra<br />
võrreldes 2001. aastaga, viies taastuvenergia<br />
osakaalu primaarenergia bilansis<br />
27 %ni. Põhilise osa suurenemisest peab<br />
moodustama biomassi kasvav kasutamine,<br />
seejuures metsahakke kasutamist<br />
kavatsetakse suurendada ligi kolm korda.<br />
Taanis pöörati 1980ndatel ja 1990ndatel<br />
aastatel suurt tähelepanu taastuvressursside<br />
kasutuselevõtule energeetikas.<br />
Alates 1992. aastast andis riik abi –<br />
subsiidiumid ja grandid kuni 30 % ulatuses<br />
investeeringust – fossiilkütust kasutavate<br />
kaugküttekatlamajade rekonstrueerimiseks<br />
biomassi kasutavateks koostootmisjaamadeks.<br />
Samal perioodil kehtestati<br />
kaugküttesüsteemis töötavatele koostootmisjaamadele<br />
kohustus kasutada õlgi<br />
(kokku 1,2 mln t/a) ja hakkpuitu (0,2 mln<br />
t/a). 2002. aastal saadi 12,5 % kogutarbimisest<br />
taastuvallikatest, seejuures oli<br />
elektri tootmisel vastav näitaja isegi üle<br />
20 %. Biomass muutus domineerivaks<br />
energiaallikaks soojusvarustuses, kuid<br />
seoses 2002. ja 2003. a toimunud<br />
muudatusega energiapoliitikas on tema<br />
osa hakanud vähenema. Siiski<br />
prognoositakse lähiaastateks taas kasvu.<br />
Taanile on iseloomulik suurema osa (63 %)<br />
biomassist kasutamine elektri ja soojuse<br />
tsentraliseeritud tootmiseks. Ülejäänu<br />
läheb lõpptarbimiseks, millest üle 70 %<br />
moodustab puidu kasutamine kodumajapidamistes.<br />
26<br />
Taanis kasutatakse palju ka pelleteid, juba<br />
1991. aastal ületas tarbimine 100 tuh t<br />
aastas. Kiire areng toimus aastatel 2000 –<br />
2002 kui pelletite tarbimine tõusis 100 tuh t<br />
võrra, eriti suur hüpe tehti 2003. a kui<br />
tarbimine kasvas veel 200 tuh t võrra<br />
jõudes 600 tuh tonnini aastas. Kuna<br />
omamaist ressurssi jätkub umbes 150 tuh t<br />
pelletite tootmiseks, siis veetakse ülejäänu<br />
(nii toorainena kui pelletitena) sisse –<br />
Rootsist, Soomest, Balti riikidest ja isegi<br />
Põhja-Ameerikast.<br />
Venemaa on rikas puiduvarude poolest –<br />
Vene Föderatsiooni territooriumil paikneb<br />
peaaegu 25 % maailma metsadest. Loode-<br />
Venemaa, s.h Karjala, kuulub Venemaa<br />
suurema metsasusega alade hulka.<br />
Leningradi oblastis on metsafondi kuuluvat<br />
maad 4,9 mln ha ja metsavaru on<br />
hinnanguliselt 865 mln tm, Praegu leiab<br />
kasutamist umbes 6 mln tm küttepuid ja<br />
puidujäätmeid. Jäätmetest jääb<br />
kasutamata üks kolmandik kuni pool.<br />
Kaliningradi oblastis on vastavad näitajad<br />
307 tuh ha ja 45,5 mln tm. Umbes 12 –<br />
15 % piirkonna katlamajadest kasutab puitkütuseid.<br />
Oblastis on ligi 50 puidutöötlemisettevõtet,<br />
mille jäätmed leiavad<br />
kasutamist katlamajades.<br />
Venemaal tervikuna on puidukasutamise<br />
efektiivsus madal kuna ainult viiendik<br />
langetatud metsast töödeldakse, enamik<br />
puidust eksporditakse töötlemata kujul.<br />
Energiatootmisel domineerivad fossiilkütused,<br />
ainult 8 – 10 % soojusest<br />
toodetakse biomassist. Leningradi oblastis<br />
(koos Peterburiga) on biokütuste<br />
osatähtsus energiabilansis 2,7 %, biokütust<br />
kasutatakse 23 munitsipaalkatlamajas, 47<br />
katlamajas tehakse selleks ettevalmistusi.<br />
Arengukavades nähakse ette biokütuse<br />
osatähtsuse kiiret suurenemist – aastaks<br />
2010 20 %ni.<br />
Viimastel aastatel on Leningradi oblastis<br />
tööd alustanud 9 puidupelletitehast, mille<br />
tootmisvõimsus ületab 120 tuh t aastas.
Change language